1. jaanuaril 2027 jõustub käibemaksuseaduse muudatus, mis viib arveandmete kohustusliku esitamise KMD INF-ist käibedeklaratsiooni andmekoosseisu; konkreetse andmekoosseisu kehtestab hiljem määrusega valdkonna eest vastutav minister (Riigi Teataja). Maksu- ja Tolliameti 16. juulil 2026 uuendatud selgituse järgi rakendub uus faililoogika ja taksonoomia siiski alles 2027. aasta aprilli maksustamisperioodist. Vanu CSV- ja XML-faile uutel perioodidel enam ei toetata. Praktikas tähendab see kahte tähtaega korraga: seaduslik raam muutub jaanuaris, tehniline reaalsus aprillis. Valmisolekut saab testida juba nüüd, kontrollides nelja asja: lähteandmete korrektsust, tarkvara suutlikkust õiget faili genereerida, pääsuõiguste jaotust ja parandusprotsessi loogikat.
Alusta kuupäevadest: 1. jaanuar ja aprill 2027 ei tähenda sama asja
Käibemaksuseaduse § 27 uus redaktsioon jõustub 1. jaanuaril 2027. Sellest kuupäevast kaovad KMD INF ja ühendusesisese käibe aruanne (VD) eraldi vormidena. Nende andmed lähevad käibedeklaratsiooni koosseisu. See on õiguslik, mitte tehniline muudatus.
Maksu- ja Tolliamet ütleb oma selgituses, et uus taksonoomia rakendub tegelikult 2027. aasta aprilli maksustamisperioodist. Jaanuari, veebruari ja märtsi eest saab deklareerida veel senisel viisil. Aprilli perioodi tavapärane esitamise tähtaeg on 20. mai 2027. See kolmekuune vahe jaanuari ja aprilli vahel on just aeg, mida valmisoleku kontrolliks kasutada.
Erista kolm asja: KMD, arveandmed ja e-arve
Segadus tekib enamasti sõnast „arve”. See reform puudutab arve alusandmete (tehingupartneri, summa, käibemaksumäära) esitamist Maksu- ja Tolliametile, mitte arve saatmist ostjale.
E-arve on Rahandusministeeriumi selgituse järgi ühtsel standardil loodud masinloetav fail, mida saab müüja tarkvarast otse ostja tarkvarasse edastada. See ei ole PDF ega arve pilt. KMD ja KMD INF-i andmed on hoopis ettevõtte raamatupidamisest Maksu- ja Tolliametile liikuv aruandlusinfo. Ettevõte võib klientidele jätkuvalt väljastada täpselt samu arveid, mida praegu. E-arve saatmine ostjale tuleneb teisest reeglist ja teisest ajastusest.
Valmisoleku test nr 1: kas lähteandmed on arve kaupa korras?
Maksu- ja Tolliameti tehniline materjal näeb ette, et tehinguandmete kirje peab kirjeldama vähemalt:
- tehingu liiki ja arve tunnuseid (number, kuupäev, tüüp);
- tehingupartneri andmeid;
- maksustatavat väärtust maksumäärade lõikes;
- sisendkäibemaksu ja kohaldatud käibemaksumäära;
- ettemakseid ja kreeditarveid eraldi.
Kontrollige, kas need väljad on igal arvel täidetud ühtse loogika järgi. Kui ostuarveid sisestab kolm inimest kolmes eri vormis, tekivad lüngad just siin. Piirmäär, millest alates arve andmed on kohustuslikud, jääb ka uues redaktsioonis samaks: vähemalt 1000 eurot käibemaksuta kogusummas tehingupartneri kohta maksustamisperioodis, ostu- ja müügiarveid arvestatakse eraldi. Kutse- või ametisaladusega kaetud tehingute arveid ei kajastata, kuid teenuse saaja võib need soovi korral siiski näidata.
Valmisoleku test nr 2: kas teie tarkvara oskab vajalikku faili teha?
Andmevahetus käib XBRL GL ehk XML-põhise vormingu kaudu, mis kirjeldab majandustehingute infot ühtses struktuuris. Kui kasutate välismaist majandustarkvara või mitut süsteemi korraga, näiteks eraldi programmi müügi- ja ostuarvetele, küsige tarkvarapakkujalt kirjalikult kolm asja: kas tarkvara toetab juba XBRL GL vormingut, kas pakkuja osaleb Maksu- ja Tolliameti testimises, mis toimub 2026. aasta septembrist detsembrini, ja kuidas andmed mitmest allikast enne saatmist kokku pannakse. Kirjaliku vastuse puudumine on omaette vastus.
Valmisoleku test nr 3: kes saadab, kes näeb ja kes kinnitab?
Kui tarkvara saadab andmed automaatselt, toimub see turvaserveri (ettevõtte tehnilise ühenduspunkti riigi X-tee andmevahetuskihiga) kaudu, ja sellele tuleb anda vastav pääsuõigus. Maksu- ja Tolliamet ei võta andmeid ettevõtte tarkvarast iseseisvalt: ettevõte otsustab saatmise aja, kuid tähtaega tuleb pidada. Uues lahenduses on eraldi teenused andmete edastamiseks, tagasisideraporti pärimiseks, deklaratsiooni kinnitamiseks ja detailandmete pärimiseks.
Kinnitamine jääb inimese kätte: MTA selgituse järgi jõuavad andmed ametile alles pärast seda, kui raamatupidaja on esitamise ettevõtte tarkvaras kinnitanud. Enne kinnitamist tehtud täiendused sinna automaatselt ei liigu. Kui raamatupidamist teeb väline teenusepakkuja, leppige kokku, kellel on tarkvaras kinnitamisõigus ja kes jälgib tähtaega.
Prooviperiood enne päris tähtpäeva
Kõige kindlam viis valmisolekut testida on ühe kuu andmetega kõik sammud läbi mängida, ilma et see kuskile ametlikult läheks:
- genereerige tarkvarast üks maksustamisperiood andmeid uues formaadis;
- võrrelge saadud koondit praeguse KMD ja KMD INF-i summadega; lahknevused näitavad, kus lähteandmed on puudulikud;
- vaadake läbi valideerimisveateated;
- testige parandusprotsessi: MTA tehnilise materjali järgi ei saa ühte rida eraldi muuta; vea korral tuleb kogu maksustamisperioodi andmed uuesti tervikuna esitada ja eelmine versioon tühistatakse;
- leppige kokku, kes vastutab andmete kontrolli, saatmise ja kinnitamise eest, kui protsess läheb päriseks.
Proooviring maksab peamiselt aega, mitte raha, ja näitab, kus tegelikud lüngad on: tarkvaras, andmesisestuses või vastutuse jaotuses.
Mida ei pea sellest veel järeldama
Esiteks: automaatne andmeedastus masinliidese kaudu ei ole kohustuslik. Maksu- ja Tolliamet ütleb selgesõnaliselt, et üleminekuperioodil jäävad e-MTA-s alles faili üleslaadimine ja käsitsi sisestamine. Teiseks: 1000 euro piirmäära ei ole 17. augusti 2026 seisuga kaotatud. See kehtib ka uues redaktsioonis tehingupartneri kohta maksustamisperioodis. Kolmandaks: see reform ei kehtesta üldist B2B e-arve kohustust kõigile Eesti ettevõtetele. Raamatupidamise seaduse § 7¹ järgi lepitakse masintöödeldava algdokumendi vorming kokku tehingupartnerite vahel, ja kohustuslikus korras saab e-arvet nõuda üksnes see raamatupidamiskohustuslane, kes on äriregistris märkinud end e-arve vastuvõtjaks – ülejäänute jaoks on e-arve endiselt kokkuleppe küsimus.
See on ka omaette asi Euroopa Liidu ViDA paketist, mis kehtestab piiriülestele B2B tehingutele digitaalse reaalajaraporteerimise kohustuse alles 1. juulist 2030. Eesti käibedeklaratsiooni andmereform on sellest eraldiseisev ja varasem samm. Valmisolek, mida praegu kontrollida saab, puudutab ainult seda, kuidas arveandmed jõuavad ettevõtte raamatupidamisest Maksu- ja Tolliametini, mitte seda, mis vormis arved liiguvad äripartnerite vahel.
Millal jõustub arveandmete uus esitamiskord?
1. jaanuaril 2027 jõustub käibemaksuseaduse muudatus, mis viib arveandmed KMD INF-ist käibedeklaratsiooni koosseisu. Uus faililoogika ja taksonoomia rakendub aga alles 2027. aasta aprilli maksustamisperioodist.
Mida tähendab valmisoleku test nr 1?
Kontrolli, kas lähteandmed on arve kaupa korras: tehingu liik, partneri andmed, maksustatav väärtus maksumäärade lõikes, sisendkäibemaks, ettemaksed ja kreeditarved. Igal arvel peavad need väljad olema täidetud ühtse loogika järgi.
Kas e-arve kohustus on sama mis arveandmete esitamine MTA-le?
Ei, need on erinevad. See reform puudutab arve alusandmete saatmist Maksu- ja Tolliametile, mitte arve saatmist ostjale. E-arve kohustus tuleneb teistest reeglitest ja ajastusest.