Alates 1. jaanuarist 2025 saab Eesti ettevõtja kasutada ELi väikeettevõtete erikorda ehk SME scheme’i ja müüa kaupu või teenuseid teise liikmesriiki käibemaksuta, kui kaks tingimust on korraga täidetud. Nõukogu direktiivi (EL) 2020/285 alusel loodud korra kohaselt ei saa liikmesriigis mitte-asuv ettevõtja seal vabastust kasutada, kui ELi 100 000 euro käibepiir on eelneval kalendriaastal ületatud, ja vabastuse õigus lõpeb kohe, kui see piir ületatakse jooksva kalendriaasta jooksul; lisaks peab käive igas riigis, kus vabastust kasutatakse, jääma alla selle riigi omaenda piirmäära. Eestis annab selleks loa Maksu- ja Tolliamet, kes menetleb eelteate ja väljastab kinnituse korral registreerimisnumbri EX-lõpuga. Eraldi taotlust sihtriigi maksuametile esitama ei pea. Mitte-ELi ettevõtjad erikorda kasutada ei saa.
Miks pole see üks 100 000-eurone ELi luba?
Kõige sagedamini aetakse segi kaks erinevat piiri, ja segadus on mõistetav, sest number 100 000 kõlab kõikjal ühesugusena. Tegelikult on see ELi ühtne käibepiir. Kogu käive kõigis 27 liikmesriigis kokku ei tohi seda ületada, ei jooksval ega eelmisel kalendriaastal. Sellest eraldi kehtib igal liikmesriigil oma riiklik piirmäär, mille alusel otsustatakse, kas ettevõtja saab konkreetses riigis käibemaksuvabastust kasutada. Euroopa Komisjoni selgituse järgi ei tohi see riiklik piir olla suurem kui 85 000 eurot, kuid enamik riike on valinud sellest madalama numbri. Eesti näiteks on kehtestanud piiriks 40 000 eurot. See tähendab, et Prantsusmaale müües ei piisa sellest, et käive kõikjal kokku jääb alla 100 000 euro. Samal ajal peab käive Prantsusmaal jääma alla Prantsusmaa oma piiri. Käibemaksuseaduse § 19¹ lõike 2 järgi rakendatakse väikeettevõtete erikorda ainult juhul, kui nii ühenduse käive ei ületa 100 000 eurot kui ka käive asjaomases teises liikmesriigis ei ületa selle riigi piirmäära – seega peavad mõlemad tingimused olema korraga täidetud.
Kust Eesti ettevõtja erikorra kasutamist alustab?
Praktikas ei tähenda see, et peaksite end iga sihtriigi maksuametis eraldi registreerima. Maksu- ja Tolliamet tegutseb asukohaliikmesriigina, inglise keeles Member State of Establishment, ja kõik menetlus käib tema kaudu. Ettevõtja esitab e-MTAs eelteate ehk prior notification’i, kus märgitakse, millistes liikmesriikides vabastust soovitakse kasutada ja kui suur on eeldatav käive. EMTA saadab selle info edasi valitud sihtriikidele ja need annavad kinnituse. Kui vastus on positiivne, väljastab EMTA registreerimisnumbri, mille lõpus on täht EX. See number kehtib kõigis riikides, kus vabastust kasutate, ja klient saab selle kehtivust EMTA vastavalt lehelt kontrollida enne, kui hakkab teie arvet käibemaksuvabaks pidama. Arveid ilma käibemaksuta saab väljastama hakata alles pärast sihtriigi kinnituse laekumist. Enne seda tuleb müük endiselt käibemaksuga vormistada.
Millised on Balti riikide piirmäärad?
Kolm Balti riiki on valinud kolm erinevat piiri ja kolm erinevat reaktsiooni piiri ületamisele, mistõttu Balti müüki ei saa kunagi ühte patta panna. Eestis on riiklik piirmäär 40 000 eurot. Lätis on see 50 000 eurot, ja kui piir aasta jooksul ületatakse, rakendab Läti üleminekuperioodi, mille täpsed tingimused on kirjas Euroopa Komisjoni andmebaasis TEDB. Leedus on piir 45 000 eurot, Leedu ei kasuta sektoripõhiseid piire ja erinevalt Lätist ei rakenda ta piiri ületamisel üleminekuperioodi üldse. Vabastuse õigus lõpeb kohe. Leedus kehtib ka nn karantiiniperiood: kui ettevõtja erikorrast välja arvatakse, ei saa ta seda kasutada jooksval ega järgmisel kalendriaastal. Kes teenindab kliente kõigis kolmes Balti riigis, ei saa arvestada ühe keskmise numbriga. Iga riigi käivet tuleb jälgida eraldi, sest reaktsioon piiri ületamisele on igal pool erinev.
Mida käibemaksuvabastus arvel tegelikult maksab?
Kui EX-number ja sihtriigi kinnitus on olemas, kaob arvelt käibemaksurida, kuid see on vahetus, mitte kingitus. Euroopa Komisjoni selgituse järgi kaotab käibemaksuvaba käibe tegemiseks kasutatud ostudelt sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse just see ettevõtja, kes erikorda rakendab. Kui ostate näiteks reklaamiteenust või tarkvaralitsentsi, mida kasutate maksuvaba müügi tegemiseks, jääb selle arve käibemaks teie kuluks, mitte tagasi saadavaks summaks. Kliendi vaatest on oluline, et tema raamatupidamine saaks kinnitust, et arve on tõesti käibemaksuvaba õigustatult. Selleks kontrollitakse EX-numbrit, mitte usaldatakse pelgalt arve teksti. Lihtsustatud arvete kasutamine on erikorra juures üldiselt lubatud, kuid see, mida lihtsustus täpselt tähendab, sõltub sihtriigist. Lätis on erikorra kasutaja B2C-müügi puhul vabastatud arve väljastamise kohustusest üldse, samas kui teistes riikides tuleb arve siiski koostada, ainult lihtsustatud kujul.
Kas kvartaliaruanne tuleb esitada ka nullkäibe korral?
Erikorra kasutaja kohustus ei lõpe EX-numbri saamisega. Kord kvartalis tuleb esitada käibearuanne. Maksu- ja Tolliameti juhendi järgi tuleb aruanne esitada iga kvartali lõppemisele järgneva kuu lõpuks. Näiteks 2026. aasta teise kvartali aruande tähtaeg on 31. juuli 2026. Aruandes kajastub käive eraldi igas liikmesriigis, kus vabastust kasutate. Kui täpne nõue kajastada iga riigi nullkäivet eraldi ei ole EMTA juhendist otseselt kontrollitav, siis Euroopa Komisjoni SME scheme’i selgituse järgi kehtib samasugune loogika, mida kohaldatakse alustavale ettevõtjale, kelle käive on null: aruandesse märgitakse number ‘0’, vaikimine ei ole variant. Kui 100 000 euro ELi piir aasta jooksul ületatakse, tuleb EMTA-t teavitada 15 tööpäeva jooksul, ja arve, millega piir ületati, tuleb väljastada juba käibemaksuga. Sellest hetkest kuni järgneva kalendriaasta lõpuni erikorra kasutamise õigust enam ei ole.
Kuidas käituvad OSS ja SME scheme koos?
Väikeettevõtete erikord ja OSS ehk One Stop Shop (ühtne kontaktpunkt käibemaksu deklareerimiseks mitmes riigis korraga) lahendavad erinevaid probleeme, ja neid ei tasu segi ajada. Erikord vabastab käibemaksu arvestamisest üldse, kuni käive jääb piiride sees. OSS on mõeldud olukorrale, kus käibemaks tuleb arvestada ja tasuda, näiteks kui erikorra piir on ühes riigis ületatud või kui olete otsustanud seal erikorda mitte kasutada, kuid soovite käibemaksu deklareerida ühe koondaruandega, mitte registreerida end iga liikmesriigi maksuametis eraldi. Praktikas tähendab see, et kui kaotate erikorra õiguse Lätis, aga hoiate selle veel Leedus, saab Läti müügi käibemaksu deklareerida OSSi kaudu, samal ajal kui Leedu müük jääb ikka käibemaksuvabaks. Ühe ja sama müügitehingu peale need kaks skeemi kunagi korraga ei rakendu. Iga riik-müügi kombinatsioon käib kas erikorra või tavapärase, OSSi kaudu deklareeritava käibemaksu alla.
Kus raamatupidamine tavaliselt libastub?
Enim vigu tuleb sellest, et erikorda peetakse automaatseks. Tegelikult rakendub vabastus alles pärast eelteate esitamist ja sihtriigi kinnituse saamist, mitte hetkest, mil käive teoreetiliselt piiri alla jääb. Teine tüüpiline segadus on 100 000 euro ELi piiri ajamine kokku riigi omaenda piirmääraga. Need on kaks erinevat numbrit, ja kummastki üksi ei piisa, kui teine on ületatud. Kolmandaks unustatakse, et mitte-ELi ettevõtjad erikorda üldse kasutada ei saa. See puudutab Euroopa Komisjoni selgituse kohaselt ka Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes loetakse siin mitte-ELi ettevõtjateks. Neljandaks jäetakse arvestamata, et sisendkäibemaksu mahaarvamine kaob koos vabastusega, mistõttu näib erikord esmapilgul soodsam, kui see tegelikult on. Viiendaks, kui piir ületatakse keset arveldusperioodi, tuleb just see arve, millega piir üle läks, väljastada käibemaksuga, mitte alles järgmine arve. Kes need viis kohta läbi mõtleb, ei satu olukorda, kus maksuamet küsib tagantjärele seletust.
Miks pole see üks 100 000-eurone ELi luba?
Tegelikult on kaks erinevat piiri: ELi ühtne käibepiir 100 000 eurot kogu käibele kõigis liikmesriikides ja iga riigi oma riiklik piirmäär (nt Eestis 40 000 eurot). Mõlemad peavad olema korraga täidetud, et vabastust saaks kasutada.
Kust Eesti ettevõtja erikorra kasutamist alustab?
Ettevõtja esitab e-MTAs eelteate (prior notification), kus märgib soovitud sihtriigid ja eeldatava käibe. Maksu- ja Tolliamet edastab teabe sihtriikidele ja pärast nende kinnitust väljastab EX-lõpuga registreerimisnumbri.
Millised on Balti riikide piirmäärad?
Eestis on riiklik piirmäär 40 000 eurot, Lätis 50 000 eurot ja Leedus 45 000 eurot. Igal riigil on erinevad reeglid piiri ületamisel: Läti kasutab üleminekuperioodi, Leedu lõpetab vabastuse kohe ja rakendab karantiiniperioodi.
Kas kvartaliaruanne tuleb esitada ka nullkäibe korral?
Jah, iga kvartali lõpus tuleb esitada käibearuanne, kus kajastatakse käive eraldi igas liikmesriigis. Kui käivet pole, märgitakse aruandesse number 0 – vaikimine ei ole lubatud.