Ei. Leedus ei pea 2026. aasta suvel kõik ettevõtted e-arveid väljastama. Kohustus sõltub ostjast. Kui müüte kaupa või teenust avaliku sektori asutusele või muule hankijale, peab arve liikuma elektrooniliselt SABIS-e ja Peppol-i võrgu kaudu. See B2G-nõue kehtib alates 1. juulist 2017 [5]. Eraettevõtete vahelistes (B2B) ja eratarbijatele suunatud (B2C) arvetes struktureeritud e-arve kohustust praegu ei ole: Euroopa Komisjoni Leedu profiil kinnitab, et sellist mandaati pole [5]. Leedu äripartnerile võite endiselt saata PDF- või paberarve, kui ta sellega nõus on [2]. Suurem muutus tuleb ELi ViDA reformiga: piiriülestele B2B-tehingutele hakkab kohustuslik e-arveldus kehtima alates 1. juulist 2030 [6].
Millal on e-arve Leedus tegelikult kohustuslik?
Kohustuse tuum on avalik sektor. Riigihankelepingutes osalevad tarnijad peavad struktureeritud e-arveid väljastama alates 1. juulist 2017 ning avaliku sektori asutused peavad need elektrooniliselt vastu võtma ja töötlema [5]. Juhtumid, kus elektroonilised finantsdokumendid tuleb esitada avaliku sektori subjektidele ja teistele hankijatele, on kirjas Vyriausybe määruses nr 405, mis võeti vastu 27. aprillil 2022 ja jõustus 1. mail 2022 [1].
Alates 1. jaanuarist 2025 peavad avaliku sektori arved üldjuhul vastama Euroopa standardile EN 16931 ning liikuma Peppol-i võrgu kaudu. Teisiti tohib toimida vaid siis, kui saatjal puudub tehniline võimekus ja ta sisestab andmed riiklikku süsteemi [1]. Praktikas käib see kõik läbi SABIS-e (Sąskaitų administravimo bendroji informacinė sistema), mis asendas varasema eSąskaita süsteemi 2024. aastal. SABIS on Peppol-i võrguga ühendatud ning selle kaudu töödeldi 2025. aastal üle 3,8 miljoni arve, kasutajaid on rohkem kui 114 000 [4].
Kas PDF ja paberarve on B2B ja B2C puhul veel lubatud?
Jah. Leedu maksuamet (VMI) ütleb otse, et käibemaksuarve võib olla paberil või elektrooniline ning mõlemal on ühesugune õiguslik ja maksualane jõud [2]. Elektroonilise arve puhul on üks tingimus: selle väljastamiseks on vaja ostja eelnevat nõusolekut, mis võib olla kirjalik või tuletatav käitumisest [2]. Nii et kui müüte Leedu erakliendile, ei muutu teie senine PDF- või paberarve 2026. aastal ebaseaduslikuks.
Mis vahe on e-arvel, PDF-il, SABIS-el ja i.SAF-il?
Siin läheb segadus sageli lahti, sest neli asja kõlavad sarnaselt, kuid tähendavad eri asju.
- E-arve on struktureeritud, masinloetav dokument (nt EN 16931 formaadis), mis liigub ühest süsteemist teise ilma käsitsi ümbertrükkimiseta.
- PDF-arve on pildi- või dokumendifail. See on „elektrooniline” vaid selles mõttes, et tuleb meiliga. Masinloetavat andmevoogu see ei ole.
- SABIS ei ole arvevorming, vaid avaliku sektori arvete edastamise ja töötlemise süsteem, mis on ühendatud Peppol-i võrku [4].
- i.SAF on käibemaksuarvete registri andmete esitamine VMI-le. See on aruandluskohustus, mitte struktureeritud e-arve kohustus [3].
Käibemaksukohustuslased peavad pidama väljastatud ja saadud käibemaksuarvete registrit ning esitama need andmed i.SAF-i kaudu [3]. See kohustus kehtib olenemata sellest, kas arve ise oli paberil, PDF-is või struktureeritud e-arve.
Kas ettevõtte suurus, käibemaksustaatus või 1000 euro piir midagi muudab?
B2G-kohustuse puhul ei sõltu miski teie ettevõtte suurusest ega käibemaksustaatusest. Määrav on ostja. Kui vastaspool on avaliku sektori subjekt või hankija, tuleb arve esitada SABIS-e kaudu; kui on eraettevõte või tarbija, mitte.
Üks vana erand on nüüdseks kadunud. Ajutine suulise lepingu erand alla 1000-eurostele (käibemaksuta) lepingutele lõppes 31. detsembril 2024. 2026. aastal seda enam ei kehti [1]. i.SAF-i registriandmete esitamine on kohustuslik käibemaksukohustuslastele, välja arvatud need, kes rakendavad Leedu väikeettevõtete skeemi [3].
Mis muutub ViDA-ga alates 2030. aastast?
Euroopa Komisjoni 2026. aasta ViDA (VAT in the Digital Age) programm ütleb, et alates 1. juulist 2030 hakkavad piiriülestele B2B-tehingutele kehtima uued digitaalse aruandluse nõuded (Digital Reporting Requirements), mis põhinevad kohustuslikul e-arveldusel, ning e-arve saab arveldamise vaikemeetodiks [6]. Liikmesriigid, kellel on oma riigisisene reaalajas aruandluse süsteem, peavad selle ühtse süsteemiga vastavusse viima hiljemalt 1. jaanuariks 2035 [6].
Tähtis vahe: ViDA ei loo Leedule riigisisest B2B-mandaati 2026. aastal. Kui arveldate Leedu eraklientidega, on teil aega valmistuda struktureeritud e-arvele üleminekuks, mitte kohustust seda täna teha. Piiriülese kaubanduse puhul tasub aga 1. juuli 2030 juba kalendrisse märkida.
Kas e-arve on 2026. aastal Leedus kohustuslik kõigile ettevõtetele?
Ei. 2026. aastal sõltub kohustus ostjast: kui müüte avaliku sektori asutusele või hankijale, tuleb arve saata elektrooniliselt SABIS-e ja Peppol-i kaudu. Era-B2B ja B2C puhul kohustuslikku struktureeritud e-arve mandaati praegu ei ole.
Alates mis kuupäevast on Leedus e-arveldamine avaliku sektoriga nõutud?
Struktureeritud e-arvete väljastamine riigihankelepingutes osalevate tarnijate poolt on nõutud alates 1. juulist 2017. Nõue on seotud elektroonilise liikumisega SABIS-e ja Peppol-i kaudu.
Kas Leedus tohib 2026. aastal saata ettevõttele PDF- või paberarve?
Jah, kui ostja sellega nõustub. Leedu maksuamet (VMI) ütleb, et käibemaksuarve võib olla paberil või elektrooniline ning neil on ühesugune õiguslik ja maksualane jõud.
Mis muutub ViDA-ga alates 1. juulist 2030?
Alates 1. juulist 2030 kehtivad piiriülestele B2B-tehingutele uued digitaalse aruandluse nõuded, mis põhinevad kohustuslikul e-arvel. Sellega muutub e-arveldus arveldamise vaikemeetodiks.