Peppol-teenusepakkuja ehk ligipääsupunkt (Access Point) on sertifitseeritud ettevõte, kes ühendab teie majandustarkvara Peppol võrgustikuga, valideerib väljuvad arved standardi Peppol BIS ehk Peppol äridokumentide koostalitlusspetsifikatsiooni järgi ja edastab need turvaliselt saaja ligipääsupunktini. Vastus küsimusele „kas vajate Peppol-teenusepakkujat” on lihtne: vajate seda ainult siis, kui kliendi, avaliku sektori platvormi või seaduse nõutud arve saatmise tee on konkreetselt Peppol. Kõigil muudel juhtudel piisab teisest e-arvete kanalist. Tavaline ostja või müüja on Peppol-võrgustikus lõppkasutaja, mitte operaator, ja lõppkasutajal ei ole kohustust liituda OpenPeppol’i liikmena. Eestis, Lätis ja Leedus kehtivad kolm erinevat reeglistikku, mis annavad kolm erinevat vastust, ja seepärast ei saagi olla üht universaalset „jah” või „ei”.
Mida Access Point tegelikult teeb
Peppol toimib neljanurga mudelina: arve liigub saatja tarkvarast tema ligipääsupunkti, sealt läbi võrgustiku aadressiraamatu saaja ligipääsupunkti ja lõpuks saaja majandustarkvarasse. Enne saatmist kontrollib ligipääsupunkt, et arve vastaks Peppol BIS spetsifikatsioonile. Teenusepakkujaks tohib hakata alles pärast Peppol’i teenusepakkuja lepingu allkirjastamist ja vastavustestide läbimist. See kohustus puudutab operaatoreid, mitte teie ettevõtet arve saatja või saajana.
Millal on Peppol vajalik ja millal sobib muu kanal
Teenusepakkuja lepingut vajate ainult siis, kui otsustate ise ligipääsupunktiks hakata. Tavajuhul piisab, et teie raamatupidamistarkvara taga olev pakkuja juba kasutab sertifitseeritud ligipääsupunkti teie nimel. Küsimus, kas Peppol on üldse vajalik, taandub sellele, mida konkreetne klient, avaliku sektori platvorm või kohalik seadus nõuab. Need nõuded erinevad Eestis, Lätis ja Leedus märkimisväärselt.
Eesti: registreeritud e-arve saaja ei nõua automaatselt Peppol’it
1. juulist 2025 kehtiv raamatupidamise seaduse muudatus lubab äriregistris e-arve saajana märgitud ettevõttel nõuda tarnijalt e-arvet. Seadus ei ütle, et see peab liikuma just Peppol’i kaudu: e-arve loetakse nõuetele vastavaks, kui see järgib standardit EN 16931-1, ent pooled võivad kokku leppida ka teises sobivas standardis. Äriregistri kanne võib viidata muule vastuvõtukanalile kui Peppol, seega on registreeritud saaja staatus e-arve kohustuse märk, mitte nõue kasutada just Peppol-võrgustikku.
Läti: 2026. aasta raporteerimine ja 2028. aasta B2B kohustus
Lätis on struktureeritud e-arved G2G, B2G ja G2B tehingutes kohustuslikud alates 1. jaanuarist 2025. Alates 1. jaanuarist 2026 tuleb samades tehingutes ka e-arve andmed edastada Valsts ieņēmumu dienestile (VID) hiljemalt viie tööpäeva jooksul arve saatmisest. Ettevõtete omavaheline B2B kohustus jõustub 1. jaanuaril 2028, kuni selle tähtajani on B2B andmete esitamine vabatahtlik. Peppol ei ole siin ainus lubatud tee: VID võtab andmeid vastu e-adrese teenusest, e-arve teenusepakkujatelt ja maksumaksjatelt endilt, sealhulgas API kaudu.
Leedu: SABIS lubab valida Peppol’i, universaalliidese või käsitsi sisestuse
Leedu avaliku sektori hankijatele arveid esitavad tarnijad peavad kasutama süsteemi SABIS, kuid see ei sunni valima just Peppol’it. Toetatud on kolm teed: Peppol, SABIS universaalne andmeliides ja käsitsi sisestus. Kõigil kolmel teel püsib üks nõue: arve vorming peab vastama standardile EN 16931-1:2017. Kui teil juba on Peppol-ühendus mõne teise turu jaoks, on lihtsam kasutada seda ka SABIS-e suunas, kuid seadus valikut kitsamaks ei jäta.
ViDA ja Peppol: kas kohustus tuleb 2030. aastal?
EL on VAT in the Digital Age ehk ViDA direktiivi vastu võtnud, kuid direktiivi tekst ei nimeta Peppol-võrgustikku sõnaselgelt kohustuslikuks edastuskanaliks. Nõue puudutab struktureeritud e-arvet standardis EN 16931, mitte konkreetset võrku. Kuidas ja millise täpse tähtajaga see liikmesriikides rakendub, sõltub siseriiklikust ülevõtmisest, ja see osa on praegu veel lahtine.
Mis on Peppol-teenusepakkuja?
Peppol-teenusepakkuja ehk Access Point on sertifitseeritud ettevõte, kes ühendab teie majandustarkvara Peppol võrgustikuga, valideerib väljuvad arved Peppol BIS standardi järgi ja edastab need turvaliselt saajale. Tavakasutaja ei pea ise teenusepakkujaks hakkama – piisab, kui tema tarkvara pakkuja kasutab sertifitseeritud ligipääsupunkti.
Millal on Peppol-teenusepakkuja vajalik?
Peppol-teenusepakkujat vajate ainult siis, kui kliendi, avaliku sektori platvormi või seaduse nõutud arve saatmise tee on konkreetselt Peppol. Kõigil muudel juhtudel piisab teisest e-arvete kanalist.
Kas Eestis on Peppol kohustuslik alates 2025. aastast?
Ei ole. 1. juulist 2025 kehtiv raamatupidamise seaduse muudatus lubab e-arve saajana märgitud ettevõttel nõuda tarnijalt e-arvet, kuid see ei pea liikuma just Peppol’i kaudu. Pooled võivad kokku leppida ka teises sobivas standardis.
Kas ViDA direktiiv teeb Peppol’i kohustuslikuks?
ELi ViDA direktiiv ei nimeta Peppol-võrgustikku sõnaselgelt kohustuslikuks edastuskanaliks. Nõue puudutab struktureeritud e-arvet standardis EN 16931, mitte konkreetset võrku. Täpne rakendamine sõltub liikmesriikide siseriiklikust ülevõtmisest.