Ei. Nõukogu direktiiv (EL) 2025/516, mis moodustab ViDA ehk „VAT in the Digital Age” paketi tuuma, jõustus 14. aprillist 2025 ja annab sellest kuupäevast liikmesriikidele õiguse kehtestada kohustuslik e-arveldus riigisisestele B2B tehingutele. Tegu on õigusega, mitte ELi-poolse kohustusega. Euroopa Komisjoni ViDA ülevaate järgi otsustab iga liikmesriik selle õiguse kasutamise ise. Eesti ei ole seda seni teinud: kehtiva raamatupidamise seaduse järgi on Eestis üldkohustuse asemel ostja nõudeõigus, mis on erinev asi ja millest tasub aru saada enne, kui arveldusprotsesse muutma hakkate.
Mida ViDA Eestile tegelikult lubab, ja mida see ei kohusta?
ViDA muudab käibemaksudirektiivi artiklit 218 nii, et liikmesriik võib nõuda oma territooriumil asuvatelt maksukohustuslastelt e-arveid riigisiseste kauba- ja teenusetarnete puhul. See säte kehtib alates 14. aprillist 2025, kui direktiiv jõustus. Aga sõna „võib” tähendab siin täpselt seda: võimalust, mitte automaatset kohustust. Kui Eesti seadusandja otsustab kunagi Eesti-sisese e-arvekohustuse kehtestada, on selleks vaja eraldi seadusemuudatust, ja seni pole sellist eelnõu kinnitatud.
Kas 1. juuli 2030 tähtaeg puudutab Eesti-sisest arveldust?
See on segadus, mida tasub kohe lahti harutada: alates 1. juulist 2030 hakkavad ViDA digitaalse aruandluse nõuded ehk DRR (Digital Reporting Requirements) puudutama ELi-siseseid piiriüleseid B2B tehinguid, ja nende alus on kohustuslik e-arveldamine. See tähtaeg ei kohusta Eestit muutma kõiki riigisiseseid arveid e-arveteks, sest see mõjutab Eesti ettevõtet vaid siis, kui teine tehingupool on teises liikmesriigis. Kaugem tähtaeg, 1. jaanuar 2035, puudutab veel kitsamat ringi: liikmesriike, kellel juba on riigisisene reaalajas tehingupõhine aruandlussüsteem, ja needki peavad selle vaid ELi mudeliga vastavusse viima.
Mis kehtib Eestis praegu: kas ostja saab e-arvet nõuda?
Raamatupidamise seaduse § 7¹ lõike 7 muudatus jõustus 1. juulil 2025 ja annab õiguse nõuda müüjalt e-arvet neile raamatupidamiskohustuslastele, kes on end äriregistris avalikult e-arve vastuvõtjaks registreerinud. Rahandusministeeriumi selgituse järgi kehtib vaikimisi reegel: kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, tuleb müüjal registreeritud saajale e-arve esitada. See ei tähenda, et kõik Eesti ettevõtted peaksid üksteisele e-arveid saatma. Õigus on ainult neil, kes on end registrisse kandnud, ja selliseid ettevõtteid on Eestis praegu ligikaudu 18 000. Käibe- või käibemaksukohustuslase lävendit reeglil ei ole.
Mille poolest erinevad äriregistri märge, EN 16931-1 ja PDF-arve?
Neid kolme aetakse sageli segamini, kuid need vastavad kolmele erinevale küsimusele. Äriregistri e-arve vastuvõtja märge annab õiguse e-arvet nõuda ja see on juriidiline staatus, mitte failivorming. EN 16931-1 on Euroopa e-arveldamise standard, mille täitmisel eeldab seadus arve nõuetekohasust, kuid pooled võivad kokku leppida ka muu standardi kasutamises. PDF-arve on seevastu formaat, mida inimene loeb ekraanilt või prindib välja; Rahandusministeerium selgitab, et tegelik e-arve on midagi enamat kui pilt arvest, sest see võimaldab andmete liikumist ühest tarkvarast teise käsitsi sisestamata. Kui teie ettevõte on äriregistris e-arve vastuvõtjaks märgitud, ei tähenda see automaatselt, et te juba saadate või saate EN 16931-1 vormingus arveid. Kontrollige, mida teie partnerlepingud ja raamatupidamistarkvara tegelikult toetavad.
Kas ViDA muudab Eesti-sisesed e-arved kohe kohustuslikuks?
Ei. Nõukogu direktiiv (EL) 2025/516 (ViDA) jõustus 14. aprillist 2025 ja annab liikmesriikidele õiguse kehtestada e-arveldamise kohustus, kuid tegu on „võib“-õigusega, mitte ELi kohustusega.
Mida 1. juuli 2030 tähtaeg täpselt puudutab?
Alates 1. juulist 2030 hakkavad ViDA digitaalse aruandluse nõuded (DRR) kehtima ELi-siseste piiriüleste B2B tehingute kohta. See ei nõua automaatselt kõigi Eesti-siseste tehingute muutmist e-arveteks.
Kas Eesti ettevõte saab täna e-arvet nõuda?
Jah, teatud tingimustel. Raamatupidamise seaduse muudatus jõustus 1. juulil 2025: ostja saab nõuda müüjalt e-arvet, kui ostja on end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud.
Mis vahe on äriregistri e-arve märkel, EN 16931-1 ja PDF-arvel?
Äriregistri e-arve vastuvõtja märge on juriidiline staatus, mitte failivorming. EN 16931-1 on Euroopa standard, PDF-arve on pigem loetav fail/kujutis ja ei ole sama mis „päris“ e-arve andmevahetuseks.