Millal ViDA piiriülene kohustus tegelikult algab?
Kui olete kuskilt lugenud, et ViDA piiriülene kohustus saabub 2028. aastal, on see tõenäoliselt pärit komisjoni 2024. aasta aruandest, mis kirjeldab, et e-arve muutuks vaikimisi arveldusviisiks 2028. aasta jaanuarist – kuid see aruanne viitab komisjoni 2022. aasta ViDA-ettepanekutele, mitte 2024. aasta ettepanekule. Lõplikus õigusaktis lükkus tähtaeg edasi. Nõukogu direktiiv (EL) 2025/516 võeti vastu 11. märtsil 2025 ja jõustus 14. aprillil 2025, kuid piiriülese kauba- ja teenusetehingute digiraporteerimine ehk elektrooniliste arvete andmete automaatne edastamine maksuhaldurile rakendub liikmesriikides alles 1. juulist 2030. Euroopa Komisjoni 2026. aasta rakenduskava kinnitas 22. mail 2026 seda sama kuupäeva. See on täiesti eraldi asi Eesti, Läti ja Leedu siseriiklikest e-arveldusplaanidest. Need käivad omal kellal, ViDA piiriülene reegel omal kellal.
Kas see kohustus puudutab teie ettevõtet?
Direktiivi artikkel 262 puudutab iga käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtet, sõltumata käibest 1. Lävendit ega VKE-erandit siin ei ole. Kohustus katab teiste liikmesriikide ettevõtjatele suunatud kaupade ühendusesisesed tarned ja oma kauba üleviimised, pöördmaksustatavad kauba- ja teenusetarned, kus arve saaja tasub käibemaksu, ning vastavad ühendusesisesed soetamised. Soetuse poolel võib liikmesriik erandi teha, kuid müügipoolel ei ole seda võimalust.
Mis tähtajad kehtivad arvele ja raportile?
Alates 1. juulist 2030 tuleb artikli 138 alusel toimuva kaubatarne või artiklite 194–197 kohaselt pöördmaksustatava tarne arve väljastada hiljemalt 10 päeva jooksul maksustatava teokoosseisu tekkimisest; ettemaksuarvetele kehtib see tähtaeg ainult viimati nimetatud pöördmaksustatavate tarnete puhul 1. Müüja raporteerib tehingu arve väljastamise (või väljastamiseks kohustatud) hetkel. Ise arve koostamisel ehk self-billing’u puhul on raporteerimise tähtaeg viis päeva pärast väljastamist, ning kui liikmesriik nõuab ka ostja-poolset raportit, tuleb soetus raporteerida viie päeva jooksul kättesaamisest.
Kas PDF-arve on ViDA jaoks piisav?
Struktureeritud e-arve tähendab masinloetavat andmevoogu, mis vastab Euroopa e-arve standardile ja selle lubatud sõnumivormingutele. Standard on EN 16931, tuntud vormingud on näiteks UBL ja UN/CEFACT CII XML. Lihtne PDF ei täida seda nõuet: isegi visuaalselt korrektne dokument jääb kliendisõbralikuks lisaks, mitte ViDA-arveks. Hübriidvorming kvalifitseerub ainult siis, kui andmed on samas failis ka struktureeritult olemas. Milliseid edastuskanaleid või kliiringumudeleid liikmesriigid tehniliselt lubavad, ei ole allikates täpsustatud. Kindel on ainult vorminõue, mitte konkreetne võrk.
Mis tuleb müügiaruande asemele?
1. juulist 2030 kaovad vanad ühendusesisesed müügiaruanded ehk EC Sales List’id, ja nende asemele astub tehingupõhine digiraporteerimine, kus andmed lähevad sellele liikmesriigile, kes väljastas tehingus kasutatud käibemaksukohustuslase numbri 1. Sealt jõuavad andmed uuendatud keskse VIES-süsteemi kaudu teistele liikmesriikidele ristkontrolliks. Kuna EN 16931-vastavat arvet ei pea saaja nõustama, tasub juba nüüd üle vaadata ERP ehk majandustarkvara kliendi- ja tootekoodid, sest valed algandmed löövad automaatses raportis kohe silma.
Kas kodumaised tähtajad saabuvad varem kui 2030?
Läti on juba oma tempot seadnud: VID-i andmetel muutub struktureeritud e-arve kasutamine ja andmete edastamine B2B-tehingutes kohustuslikuks 1. jaanuarist 2028, vabatahtlik esitamine käib 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027. Eesti ja Leedu siseriiklike B2B tähtaegade kohta ei ole praegu kinnitatud detaile. Neid tuleb jälgida eraldi. Praktiline samm on tegelikult üks: hankige või uuendage juba täna ERP-liidestus, mis oskab genereerida EN 16931-vastavat struktureeritud arvet, sest see läheb tarvis niikuinii, ükskõik, kas kohalik tähtaeg jõuab enne 2030. aastat või mitte.
Millal algab ViDA piiriülene B2B digiraporteerimise kohustus?
ViDA piiriülene digiraporteerimise kohustus käibemaksukohustuslaste vahel rakendub liikmesriikides alates 1. juulist 2030. See ei alga 2028. aastal ning ei sõltu Eesti, Läti või Leedu siseriiklikest e-arvete tähtaegadest.
Kas PDF-arve sobib ViDA jaoks?
Ei. ViDA nõuab struktureeritud e-arvet, mis vastab Euroopa e-arve standardile EN 16931 (nt UBL või UN/CEFACT CII XML). Visuaalselt korrektne PDF ei kvalifitseeru, sest andmed ei ole masinloetavas struktureeritud vormis.
Kas ViDA artikkel 262 kohustus puudutab ka väikeettevõtteid?
Artikkel 262 katab iga käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtte, sõltumata käibest. Sisuliselt ei ole müügi poolel erandit ega lävendit, mis vabastaks ettevõtte kohustusest.
Mis asendab 1. juulil 2030 vanad EC Sales List’id?
Alates 1. juulist 2030 kaovad vanad ühendusesisesed müügiaruanded ehk EC Sales List’id. Nende asemel tuleb tehingupõhine digiraporteerimine, kus andmed lähevad sellele liikmesriigile, kelle käibemaksukohustuslase numbrit tehingus kasutati.