Seisuga juuli 2026 ei ole e-arved Eestis eraettevõtete vahel üldiselt kohustuslikud. Kehtivad kaks konkreetset reeglit. Esiteks: avaliku sektori ostjale ehk riigiasutusele, kohalikule omavalitsusele ja nende asutustele tohib kaupade ja teenuste eest esitada ainult masinloetava e-arve, see kohustus kehtib alates 2019. aastast. Teiseks: alates 1. juulist 2025 võib äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreeritud ostja nõuda müüjalt e-arvet. See on ostja õigus, mitte kõigi müüjate üldine kohustus. Kolmas ja kõige olulisem tulevikuplaan: Rahandusministeerium esitas 2024. aasta detsembris kavatsuse muuta e-arved käibemaksukohustuslastele kohustuslikuks alates 2027. aastast, kuid seisuga juuli 2026 on see alles eelnõu ettevalmistamise faasis, mitte vastuvõetud seadus.
Kellel on õigus e-arvet nõuda?
Õigus tekib registreeringust, mitte suulisest soovist. Kui teie klient on e-äriregistris märkinud end e-arvete vastuvõtjaks ehk lisanud oma andmetesse e-arve käitleja, on tal seaduse järgi õigus saada teilt arve masinloetavas vormis. Praktikas tähendab see, et enne suuremale kliendile arve esitamist tasub tema e-arve staatus registrist üle vaadata. Kui registreeringut ei ole, võib jätkata tavalise arvega – PDF-arve või paberarve on omavahelisel kokkuleppel endiselt lubatud.
Sama muudatusega sai Eesti esmaseks e-arve formaadiks Euroopa standard ehk EN 16931, mis asendas senise Eesti oma standardi vaikimisi valikuna. Müüja jaoks tähendab see, et uue e-arve lahenduse valikul tasub kontrollida eelkõige Euroopa formaadi tuge.
Millal muutub e-arve kõigile kohustuslikuks?
Rahandusministeeriumi väljatöötamiskavatsus näeb ette e-arvete kohustuse käibemaksukohustuslastele alates 2027. aastast. Sama dokument hindab, et koos teiste meetmetega tooks see riigile ligi 16,6 miljonit eurot käibemaksu aastas juurde. Plaan ei ole aga veel seadus: väikeettevõtjate esindusorganisatsioon EVEA on kavandatut avalikult kritiseerinud ning eelnõu sisu ja jõustumise aeg võivad menetluses muutuda. Euroopa Liidu tasandil lisab suuna käibemaksureform ViDA, mille järgi muutub struktureeritud e-arve piiriülestes B2B-tehingutes kohustuslikuks 2030. aastal – täpsemad tähtajad oleme kokku võtnud ViDA ajakava ülevaates.
Kui levinud e-arved tegelikult on?
Rahandusministeeriumi andmetel oli 2024. aasta lõpu seisuga e-arve vastuvõtjaks registreeritud vaid umbes 7% käibemaksukohustuslastest. See number seletab, miks riik kohustust kaalub: vabatahtlik üleminek on olnud aeglane, kuigi avalik sektor töötab ainult e-arvetega juba seitse aastat.
Mida tasub ettevõttel 2026. aastal teha?
Mõistlik ettevalmistus ei tähenda paanikat, vaid kolme sammu. Kontrollige, kas teie suuremad kliendid on end registris e-arve vastuvõtjaks märkinud – kui jah, küsivad nad varsti e-arvet ka teilt. Veenduge, et teie arveldustarkvara oskab väljastada EN 16931 standardile vastavat e-arvet. Ja kui plaanite niikuinii süsteeme uuendada, arvestage 2027. aasta kohustuse plaaniga juba täna: üleminek on lihtsam siis, kui seda ei tehta tähtaja survel.
Kas e-arve on Eestis 2026. aastal kohustuslik?
Üldist kohustust ei ole. Riigile tohib saata ainult e-arvet (alates 2019) ja registreeritud ostja võib e-arvet nõuda (alates 1. juulist 2025). Üldine kohustus käibemaksukohustuslastele on kavas alates 2027, kuid seadust pole veel vastu võetud.
Kes võib minult e-arvet nõuda?
Ostja, kes on e-äriregistris märkinud end e-arvete vastuvõtjaks. Õigus kehtib alates 1. juulist 2025 raamatupidamise seaduse muudatuse alusel.
Millal muutub e-arve Eestis kõigile kohustuslikuks?
Rahandusministeeriumi väljatöötamiskavatsuse järgi võiks kohustus käibemaksukohustuslastele jõustuda 2027. aastast. Seisuga juuli 2026 on see plaan, mitte vastuvõetud seadus.
Kas PDF-arve saatmine on endiselt lubatud?
Jah – eraettevõtete vahel on PDF- või paberarve kokkuleppel lubatud, kuni ostja pole registris e-arve vastuvõtja või pole e-arvet nõudnud.