ViDA ajakava 2027–2035: ELi käibemaksu tähtajad selgelt

ViDA ehk VAT in the Digital Age (käibemaks digiajastul) pakett on Euroopa Liidus kehtiv seadus, mitte enam eelnõu: Nõukogu võttis direktiivi (EL) 2025/516, määruse (EL) 2025/517 ja rakendusmääruse (EL) 2025/518 vastu 11. märtsil 2025 ja need jõustusid 14. aprillil 2025. Paketi olulisimad tähtajad ulatuvad 1. jaanuarist 2027 kuni 1. jaanuarini 2035: 2027 toob OSS-i ja IOSS-i korrastused, 2028 platvormide käibemaksukohustuse ja ühtse käibemaksuregistreerimise laienduse, 2030 kohustusliku e-arveldamise ja digitaalse aruandluse piiriülestele B2B-tehingutele, 2033 Komisjoni vahehindamise ja 2035 tähtaja, milleni vanad riiklikud reaalajasüsteemid peavad end EL-i mudeliga vastavusse viima.

Kas ViDA on nüüd seadus või ikka veel eelnõu?

Kolm õigusakti moodustavad paketi tuumiku. Nõukogu direktiiv (EL) 2025/516 muudab käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ ja sisaldab suurema osa sisulistest reeglitest – millal e-arve on kohustuslik, kuidas platvormid käibemaksu koguvad, kuidas ühtne käibemaksuregistreerimine ehk Single VAT Registration (SVR) toimib. Nõukogu määrus (EL) 2025/517 täiendab halduskoostöö määrust 904/2010 ja annab liikmesriikide maksuametitele tööriistad piiriülese andmevahetuse jaoks, sealhulgas keskse VIES-süsteemi (VAT Information Exchange System, käibemaksuteabe vahetussüsteem) laienduse. Rakendusmäärus (EL) 2025/518 täpsustab, mis infot maksuamet konkreetsete käibemaksuskeemide raames küsib.

Kõik kolm akti võeti vastu 11. märtsil 2025 ja jõustusid 14. aprillil 2025, mis tähendab, et vaidlus, kas ViDA tuleb, on läbi. Küsimus on nüüd, kuidas ja millal iga liikmesriik ja ettevõte need reeglid oma süsteemidesse sisse viib – ja täpselt selle üle käib 2026. aastal Euroopa Komisjonis ettevalmistav töö.

Milline on ViDA tähtaegade ajakava ühel leheküljel?

Kuupäev	Mis jõustub
1. jaanuar 2027	OSS-i ja IOSS-i täpsustused, esimesed SVR-i parandused
1. juuli 2027	Komisjoni raport platvormide deemed-supplier reegli mõju kohta
1. juuli 2028	Platvormide käibemaksukohustus (lühiajaline majutus, reisijatevedu), OSS-i laiendus, oma kauba üleviimise skeem, kohustuslik pöördmaksustus
30. juuni 2028	Viimane päev, mil võib alustada uut call-off stock skeemi
30. juuni 2029	Call-off stock lihtsustus lõpeb
1. jaanuar 2030	Hiliseim tähtaeg liikmesriikidele, kes platvormireegli rakendamist edasi lükkasid
1. juuli 2030	Kohustuslik e-arveldamine ja digitaalne aruandlus (DRR) piiriülestele B2B-tehingutele
31. märts 2033	Komisjoni vahehindamise raport
1. jaanuar 2035	Vanade riiklike reaalajaliste aruandlussüsteemide ühtlustamine EL-i mudeliga

Mis muutub 2027. aastal OSS-i ja IOSS-iga?

Liikmesriigid pidid direktiivi artikli 2 oma seadustesse üle võtma 31. detsembriks 2026, ja need meetmed rakenduvad 1. jaanuarist 2027. Sisu on pigem korrastus kui revolutsioon: OSS ehk One Stop Shop (üks kontaktpunkt, kust ettevõte deklareerib kõigi ELi riikide käibemaksu ühe deklaratsiooniga) ja IOSS ehk Import One Stop Shop (sama loogikaga kontaktpunkt kaugmüügina imporditud kaupadele) saavad täpsustused selle kohta, kuidas käsitleda kaugmüügi ja TBE-teenuste (telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektroonilised teenused) 10 000 euro künnist. Samal ajal liiguvad edasi esimesed ühtse käibemaksuregistreerimise ehk SVR-i parandused.

Kes ootab, et 1. jaanuar 2027 toob kaasa kohustusliku piiriülese e-arveldamise – see arusaam on levinud, kuid vale: suur B2B e-arvelduse reform tuleb alles 1. juulil 2030. 2027 on korrastusaasta, mitte pöördepunkt.

Samal ajal käib Komisjonis 2026. aastal ettevalmistav töö, mis ei puuduta veel otse ettevõtete kohustusi. Komisjoni 2026. aasta tööprogrammi järgi valmib digitaalse aruandluse ehk DRR (Digital Reporting Requirements) ühtse elektroonilise sõnumi rakendusmäärus kolmandas kvartalis 2026, kesksele VIES-süsteemile käib rakendustöö kolmandas kvartalis 2026 ja esimeses kvartalis 2027, ning süsteemi arhitektuur ja tehnilised spetsifikatsioonid valmivad neljandas kvartalis 2026.

Mis toob kaasa 2028. aasta platvormidele ja ühtsele käibemaksuregistreerimisele?

Liikmesriigid pidid direktiivi artikli 3 üle võtma 30. juuniks 2028, mistõttu uued reeglid hakkavad kehtima 1. juulil 2028. Kõige suurem muutus puudutab platvorme: lühiajalise majutuse (kuni 30 ööd) ja reisijateveo vahendusplatvormid muutuvad käibemaksu mõttes deemed supplier’iks – see tähendab, et platvorm käsitatakse käibemaksuseaduse mõttes teenuse müüjana ja ta peab käibemaksu ise arvestama ja tasuma, mitte jätma seda alusteenuse pakkujale. Erand kehtib, kui teenusepakkuja esitab platvormile kehtiva käibemaksukohustuslase numbri ja kinnitab, et arvestab käibemaksu ise.

Liikmesriikidel on õigus selle konkreetse platvormireegli jõustumist edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui 1. jaanuarini 2030 – see erand puudutab ainult platvormide deemed-supplier kohustust, mitte ülejäänud ViDA muudatusi, mis rakenduvad kõigile juba 1. juulil 2028.

Samast kuupäevast laienevad ka teised SVR-i muudatused: Liidu OSS-i kohaldamisala kasvab, kasutusele tuleb oma kauba üleviimise skeem (transfer-of-own-goods) piiriüleseks laoseisu ümberpaigutamiseks ning teatud tarnetele, mille teeb registreerimata tarnija, muutub kohustuslikuks pöördmaksustus. Samal ajal ei tohi pärast 30. juunit 2028 alustada ühtegi uut call-off stock (kohaletoomislaost müük, kus kaup viiakse teise liikmesriiki laona ja käibemaksukohustus tekib alles müügihetkel) skeemi – see on koht, kus 2028 ja 2029 tähtajad omavahel põimuvad.

Miks kaob call-off stock skeem kasutuselt just 2029. aastal?

Sama säte, mis 2028 sulges call-off stock skeemile uksed, määrab ka lõppemise tähtaja: liikmesriigid pidid direktiivi artikli 4 üle võtma 30. juuniks 2029, ja regulatsioon lõpeb 30. juunist 2029. Kes on skeemi juba varem kasutanud, saab olemasolevad kaubad käideldud tavapärasel ajal, aga uut lepingut pärast 30. juunit 2028 enam alustada ei tohtinud. 2029 on lihtsalt viimane lehekülg raamatust, mis 2028 juba kinni pandi.

Kuidas muutuvad piiriülesed B2B arved 2030. aastal andmeks?

Liikmesriigid pidid direktiivi artikli 5 üle võtma 30. juuniks 2030, ja alates 1. juulist 2030 kehtib piiriüleste ühendusesiseste B2B tarnete jaoks kohustuslik e-arveldamine ja digitaalne aruandlus ehk DRR. E-arve mõiste ei tähenda siin PDF-faili meilis – nõutav on struktureeritud masinloetav vorming, mis vastab Euroopa e-arveldamise standardile ja selle avaldatud süntaksite loetelule. Arve tuleb väljastada hiljemalt 10 päeva jooksul pärast maksukohustuse tekkimist või ettemakse laekumist.

Aruandlus muutub samal ajal tehingupõhiseks: müüja saadab andmed maksuametile tehingu kaupa, samal ajal kui arve väljastatakse või peaks olema väljastatud, ning omaarveldamise korral 5 päeva jooksul. Ostja poolel tuleb ostuandmed esitada hiljemalt 5 päeva jooksul pärast arve kättesaamist, kui see kohustus liikmesriigis kehtib. Sisuliselt kaob vahe arve väljastamise ja käibemaksuaruande esitamise vahel – arve andmed maksuametile on aruandlus.

Mis juhtub 2033. ja 2035. aastal?

31. märtsiks 2033 peab Komisjon esitama vahehindamise raporti selle kohta, kuidas e-arveldamine ja DRR toimivad – kas tähtajad on olnud realistlikud, kas väiksemad ettevõtted saavad hakkama, kas erandid vajavad muutmist. Kui raportist ilmnevad olulised puudujäägid, võib see kaasa tuua uue seadusandliku ettepaneku, mitte automaatselt uusi tähtaegu.

1. jaanuar 2035 puudutab neid liikmesriike, kellel on juba enne ViDA-t toimiv omalaadne reaalajaline digitaalne aruandlussüsteem – näiteks riike, kus tehingupõhine aruandlus on kasutusel juba aastaid. Nende süsteemid peavad selleks tähtajaks olema vastavusse viidud EL-ülese mudeliga, mis kehtestati 2030. aasta muudatustega. Eesti käibemaksukohuslasi see otseselt vähe puudutab, sest Eestil sellist vanemat süsteemi ei ole, kuid Baltikumis tegutsevatel ettevõtetel, kellel on tütarettevõtted riikides, kus reaalajaline aruandlus juba töötab, tasub see tähtaeg oma kalendrisse kirjutada juba praegu, mitte 2034. aasta lõpus.