Ei – Euroopa Komisjoni 2026. aasta ViDA (ehk „VAT in the Digital Age”, käibemaks digiajastul) rakenduskava ei pane ühelegi Eesti, Läti ega Leedu väikeettevõttele uut e-arve või aruandluskohustust. Tegemist on Komisjoni enda tööplaaniga, mitte seadusega, mis teie kohustusi muudaks. Siduvad tähtajad tulevad juba 2025. aastal vastu võetud direktiivist ja need saabuvad etapiti: OSS/IOSS täpsustused 1. jaanuaril 2027, platvormi- ja laoreeglid 1. juulil 2028 ning piiriülese B2B aruandlus 1. juulil 2030.
Selles artiklis:
Tööplaan pole tähtaeg
Rakenduskava kannab kuupäeva 13. mai 2026 ja Komisjon kirjeldab seda ise ViDA lehel kui 2026. aastaks ja 2027. aasta alguseks esialgselt kavandatud tegevuste ülevaadet. See on nimekiri sellest, mida Komisjon ise ehitab – tehnilised spetsifikatsioonid, juhendid, IT-lahendused. Ükski neist pole tähtaeg, mille poole teie raamatupidamine peaks jooksma.
Siduvad kuupäevad tulevad mujalt. ViDA pakett võeti vastu 11. märtsil 2025 ja jõustus 14. aprillil 2025 – nii kirjeldab seda Komisjoni ülevaade. Kohustuste sisu on kirjas nõukogu direktiivis 2025/516, mille liikmesriigid võtavad oma õigusesse üle etappide kaupa.
Siit tekibki kolm asja, mida tasub lahus hoida. Esiteks on olemas juba vastu võetud EL-i õigus kindlate kuupäevadega. Teiseks on tehnilised reeglid, mida alles kirjutatakse – näiteks aruandluse täpne andmekoosseis. Kolmandaks on riigisisesed kohustused, mida iga riik kehtestab ise ja mis ei tulene ViDA-st automaatselt. Alates 14. aprillist 2025 tohivad liikmesriigid direktiivi tingimustel kehtestada kohustusliku riigisisese e-arve, kuid see on iga riigi enda valik, mitte EL-ülene kohustus.
Leidke oma ettevõttele õige ViDA rada
Enne kuupäevade juurde minekut vaadake, milline neist teid üldse puudutab. Enamik reegleid tabab vaid kindlaid tehingutüüpe.
| Teie profiil | Mis teid ViDA-s puudutab | Esimene kuupäev |
|---|---|---|
| Ainult riigisisene müük ühes riigis | ViDA piiriülene aruandlus ei puuduta; riigisisene sõltub kohalikust seadusest | jälgige riiklikku seadusandlust |
| Piiriülene B2B müüja või ostja EL-is | struktureeritud e-arve ja tehingupõhine aruandlus | 1. juuli 2030 |
| OSS/IOSS kasutaja (kaugmüük tarbijatele) | registreerimis- ja korrektsioonireeglite täpsustused | 1. jaanuar 2027 |
| Liigutate oma kaupa liikmesriikide vahel | oma kauba üleviimise skeem ühe registreeringu all | 1. juuli 2028 |
| Mitteasukohariigis B2B tarnija | kohustuslik pöördmaksustamine | 1. juuli 2028 |
| Lühiajaline majutus, maanteereisijavedu ja neid vahendavad platvormid | platvormi „eeldatava tarnija” reegel | 1. juuli 2028 (riik võib lükata kuni 1. jaanuar 2030) |
Kui teie äri mahub esimesse ritta, on ViDA teile praegu peaaegu täielikult jälgimisküsimus. Kui olete kahes või kolmes viimases reas, tasub kalender juba ette valmis panna.
Esimesed päris muudatused tulevad 1. jaanuaril 2027
Esimene siduv verstapost puudutab OSS-i ja IOSS-i kasutajaid ehk neid, kes müüvad kaupu või teenuseid tarbijatele teistes liikmesriikides ja deklareerivad käibemaksu ühe portaali kaudu. Liikmesriigid peavad direktiivi nende meetmete jaoks vajalikud riigisisesed reeglid vastu võtma 31. detsembriks 2026 ja rakendama alates 1. jaanuarist 2027.
Tegemist on täpsustustega, mitte kohustuse pöördega. Komisjon nimetab neid väikesteks seadusandlikeks selgitusteks OSS-i ja IOSS-i kasutajatele, mille hulka kuulub näiteks uus korrektsioonimehhanism. Detailid on kirjas komisjoni rakendusmääruses 2026/1869, mis võeti vastu 27. juulil 2026 ja jõustus 17. augustil 2026; selle registreerimisandmete muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2027, samas kui suuremad OSS/IOSS- ja laoliikumise muudatused rakenduvad alles 1. juulil 2028.
Praktiline järeldus: kui kasutate OSS-i või IOSS-i, vaadake 2026. aasta jooksul üle oma registreeringud ja piiriülene tarbijamüük. Muud pole selleks kuupäevaks vaja.
2028 muudab platvormide ja laoliikumise käibemaksuloogika
1. juulil 2028 algavad ühtse käibemaksuregistreeringu (Single VAT Registration) sisulisemad reformid. Nende hulka kuulub oma kauba üleviimise skeem ning kohustuslik pöördmaksustamine olukorras, kus mitteasukohariigis tegutsev tarnija teeb B2B-tarne käibemaksukohustuslasest kliendile.
Pöördmaksustamine tähendab, et käibemaksu arvestab ja deklareerib tarne saaja, mitte müüja. Oma kauba üleviimisel ühest liikmesriigist teise – näiteks Eesti laost Saksamaa lattu – loob direktiiv uue OSS-raamistiku skeemi, mille eesmärk on vähendada olukordi, kus vaja on mitut käibemaksuregistreeringut, ja lihtsustada teatavate oma kauba üleviimistega seotud käibemaksukohustusi.
Majutus- ja veoplatvormid: kes vastutab käibemaksu eest
Platvormisektorile toob 1. juuli 2028 kaasa nn eeldatava tarnija (deemed supplier) reegli. Direktiivi järgi loetakse EL-i lühiajalist majutust – kuni 30 ööd – või maanteereisijavedu vahendav platvorm üldjuhul tarne eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui teenuse tegelik osutaja annab platvormile oma käibemaksunumbri ja kinnitab, et arvestab käibemaksu ise. Liikmesriigid tohivad välistada tarned, mis tehakse nende väikeettevõtete erikorra (SME scheme) alt.
See ei tähenda, et igal majutajal, autojuhil või platvormil oleks 1. juulist 2028 täpselt sama kohustus. Liikmesriik võib reegli rakendamise edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2030. Kui vahendate majutust või sõite Eestis, Lätis või Leedus, sõltub teie täpne kohustus sellest, millise kuupäeva ja millised erandid teie riik valib. Seni on mõistlik teada, kellele teie käibemaksunumber platvormil edastatud on ja kes praegu maksu deklareerib.
1. juuli 2030 – piiriülese B2B e-arve kuupäev
Ettevõttele, kes müüb või ostab teistes liikmesriikides asuvatelt käibemaksukohustuslastelt, on tähtsaim kuupäev 1. juuli 2030. Sellest päevast rakenduvad digitaalse aruandluse nõuded (Digital Reporting Requirements) kindlaksmääratud ühendusesisestele B2B-tarnetele ja soetustele.
Sisuliselt asendub senine koondaruanne (VD ehk ühendusesisese käibe aruanne) tehingupõhise elektroonilise andmete edastamisega: igast kaetud tehingust läheb maksuhaldurile eraldi andmekirje, mitte perioodi kokkuvõte. Aluseks on struktureeritud e-arve.
Ajastus muutub samuti. Direktiivi kohaselt edastab tarnija nõutud andmed siis, kui arve on väljastatud või oleks pidanud olema väljastatud; pöördarvete (self-billing) ja soetaja-poolse aruandluse puhul on tähtaeg viis päeva. Piiriülese arve enda väljastamise tähtaeg on 10 päeva pärast maksustatava sündmuse toimumist. Nii kaob praktikas võimalus arve väljastamisega nädalaid oodata.
Kas ViDA nõuab Peppolit?
Ei. Direktiiv nõuab, et liikmesriigid lubaksid aruandluse Euroopa e-arve standardile ja selle loetletud süntaksitele vastavatest e-arvetest, kuid ei nimeta Peppolit kohustusliku edastusvõrguna. Tehniline reegel, kes ja kuidas andmed täpselt kohale toimetab, on osa sellest osast, mida alles ehitatakse – see on üks põhjus, miks ei tasu 2026. aastal ühtki võrku ega liidest lõplikult kinni naelutada.
Riigisisesed arved on eraldi teema
Siin läheb tihti segamini kaks asja. ViDA piiriülene aruandlus ja teie riigi enda e-arve reeglid ei ole sama asi. Eestis ei kehtesta ViDA ühtki uut riigisisest e-arve kohustust. Rahandusministeeriumi selgituse järgi võib e-arvet nõuda ostja, kes on end e-äriregistris avalikult e-arve vastuvõtjaks registreerinud; ministeerium soovitab Euroopa standardit, kuid nii Eesti kui ka Euroopa e-arve standard jäävad lubatuks. Selliseid vastuvõtjaks registreerunud ettevõtteid on Eestis ligikaudu 18 000.
Eestis liigub eraldi ka andmepõhise deklareerimise reform: Rahandusministeerium saatis 19. juunil 2026 kooskõlastamisele eelnõu, mis asendaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonivormid andmekoosseisudega otse majandustarkvarast. Sel kuupäeval oli see ettepanek kooskõlastusringil, mitte jõustunud ViDA ülevõtmise seadus ega kohene arvepõhine aruandluskohustus. Lätis ja Leedus tuleb riigisiseste kohustuste osas jälgida iga riigi enda seadusandlust – ViDA neid teie eest ei kehtesta.
Sama loogika kehtib ka 2035. aastaga. 1. jaanuari 2035 ühtlustamise tähtaeg puudutab liikmesriike, kellel on juba olemas riigisisene reaalajas tehingupõhine aruandluskohustus või vastav 1. jaanuarile 2024 eelnenud õiguslik luba – see pole üldine 2035. aasta riigisisese e-arve tähtaeg igale riigile.
Mida teha praegu ja mida jätta ootele
Kuupäevad on kaugel, aga ettevalmistus, mis 2030. aastaks ära tasub, on suures osas hügieen, mis teenib teid niikuinii. Restrained nimekiri, mille saab 2026–2027 jooksul ära teha:
- Kaardistage tehingud ja käibemaksunumbrid. Vaadake üle, millised teie tehingud on piiriülene B2B, millised käivad OSS/IOSS alt ja millised on oma kauba liikumine. Kontrollige, et partnerite käibemaksunumbrid on korrektsed ja ajakohased – tehingupõhine aruandlus toob vead kohe välja.
- Parandage struktureeritud e-arve võimekus ja lähteandmete kvaliteet. Kui saadate ja võtate vastu Euroopa standardile vastavaid masinloetavaid e-arveid, olete 2030. aasta nõudele juba lähemal. Puhas alusandmestik on siin väärtuslikum kui ükski konkreetne tarkvara.
- Hoidke arvete parandusjälg. Uued korrektsioonimehhanismid ja tehingupõhine aruandlus eeldavad, et arvete muudatused on jälgitavad. Korralik ajalugu tasub end ära nii audiitori kui ka maksuhalduri ees.
- Jälgige oma riigi seadusandlust. Eesti, Läti ja Leedu ülevõtmise ja riigisiseste kohustuste ajakava on kolm eraldi lugu. Kui müüte kõigis kolmes, jälgige kõiki kolme.
Ja see, millega mitte kiirustada: ärge ostke spetsifikatsioonide järgi, mida EL pole veel lõpetanud. Kohustuslikku edastusvõrku pole nimetatud, tehnilised andmekoosseisud on osa Komisjoni käimasolevast tööst, ning platvormireeglite täpne rakenduskuupäev sõltub teie riigi valikust. Enne nende reeglite valmimist mõne konkreetse võrgu või liidesega end lukku panna tähendaks maksta praegu millegi eest, mille kuju alles selgub. Andmete korrastamine tasub end ära igal juhul – ülejäänu võib oodata, kuni reeglid on tegelikult olemas.
Kas Euroopa Komisjoni 2026. aasta ViDA rakenduskava loob uusi kohustusi?
Ei, tegemist on Komisjoni enda tööplaaniga, mitte seadusega. Siduvad tähtajad tulevad 2025. aastal vastu võetud direktiivist.
Millal on esimene siduv ViDA tähtaeg?
Esimene siduv verstapost on 1. jaanuar 2027, mis puudutab OSS/IOSS-i kasutajaid. Liikmesriigid peavad vajalikud reeglid vastu võtma 31. detsembriks 2026.
Kas ViDA nõuab Peppolit?
Ei. Direktiiv nõuab Euroopa e-arve standardit ja selle loetletud süntaksitele vastavaid e-arveid, kuid ei nimeta Peppolit kohustusliku edastusvõrguna.
Kas riigisisesed e-arve kohustused tulenevad ViDA-st?
Ei, need on iga riigi enda valik, mitte EL-ülene kohustus. Alates 14. aprillist 2025 tohivad liikmesriigid kehtestada kohustusliku riigisisese e-arve, kuid see ei tulene ViDA-st automaatselt.
