Läti e-arve kohustus: mis muutub 2026–2028

Läti 2026. aasta e-arvelduse tähtaeg ei kadunud kuhugi. See lihtsalt ei tähenda seda, mida paljud kardavad. Alates 1. jaanuarist 2026 peab Lätis registreeritud ettevõte, kes esitab arve eelarveasutusele, andma selle struktureeritud e-arve andmed üle Läti maksuametile (VID ehk Valsts ieņēmumu dienests). Kohustuslik ettevõtetevaheline ehk B2B e-arveldus algab aga alles 1. jaanuaril 2028, sest algne 2026. aasta tähtaeg lükati edasi.

Kui teie ettevõttel on Lätis tütarettevõte või Läti avaliku sektori kliente, on kaks kuupäeva lihtne segamini ajada. Selgitame need lahti nii, et ei jääks kahtlust, mida täpselt millal teha tuleb.

2026. aasta tähtaeg lükkus edasi, kuid ainult B2B osas

Meedias räägiti pikalt sellest, et Läti muudab e-arved ettevõtete vahel kohustuslikuks juba 2026. aasta algusest. See tähtaeg lükkus tõesti edasi. Saeima võttis 2025. aasta 5. juunil vastu muudatuse, mis jõustus 12. juunil 2025 ja mis nihutas kõigi ettevõtete omavahelise kohustusliku e-arvelduse 2026. aasta algusest 2028. aasta algusesse.

See edasilükkamine puudutab ainult B2B-segmenti. Avaliku sektori arvevoogu see ei puudutanud. Seal jäi 2026. aasta tähtaeg püsima, aga hoopis teistsuguse sisuga. Õige mõttemudel on niisiis järgmine: 2026 = avalik sektor + raporteerimine VID-ile, 2028 = kõik ettevõtetevahelised arved.

Mis kehtib alates 1. jaanuarist 2026?

Läti võttis struktureeritud e-arve kasutusele järk-järgult. Alates 1. jaanuarist 2025 pidi Lätis registreeritud ettevõte juba vormistama eelarveasutusele (riigi- ja omavalitsusasutusele) makstava arve struktureeritud e-arvena. See kattis nii B2G (ettevõttelt asutusele), G2B (asutuselt ettevõttele) kui ka G2G (asutuselt asutusele) tehingud.

Alates 1. jaanuarist 2026 lisandus sellele teine kohustus: nendes samades avaliku sektori tehingutes tuleb e-arve andmed anda üle ka VID-ile. VID kinnitab, et e-arve andmete edastamine on kohustuslik just G2G, B2G ja G2B segmentides – riigi ja Lätis registreeritud ettevõtete vahelistes tehingutes.

Uuemate lepingute puhul, mis eelarveasutusega sõlmiti enne 31. detsembrit 2024, kehtis üleminekuperiood, mis lõppes hiljemalt 1. jaanuaril 2026. Kes toona sai veel PDF-i saata, peab nüüdseks olema struktureeritud e-arvele üle läinud.

Mis muutub 1. jaanuaril 2028?

Siin tuleb suur samm. Alates 1. jaanuarist 2028 tuleb arve, mille üks ettevõte esitab teisele Lätis registreeritud ettevõttele maksmiseks, vormistada struktureeritud e-arvena ning selle andmed anda üle VID-ile. See on kogu Läti siseturgu puudutav B2B-kohustus.

Kohustuse käivitab riigisisene registreering. Raamatupidamise seadus (Grāmatvedības likums) räägib arvest, mis esitatakse teisele Läti Vabariigis registreeritud ettevõttele. Määrav ei ole seega käibemaksukohustuslaseks olemine.

See on koht, kus paljud eksivad. VID rõhutab, et Läti B2B-segment hõlmab kõiki ettevõtteid, sealhulgas neid, kes ei ole käibemaksukohustuslased. Käibe- ega registreeringulävest ei sõltu miski. Kui olete Lätis registreeritud majandustegevuse tegija, olete 2028. aastal kohustuse sees.

Raamatupidamise seadus loetleb üles piiratud erandid. E-arvena ei pea vormistama tehinguid, mille kohta koostatakse dokument kassaaparaadi reeglite alusel, samuti teatud riikliku tervishoiuteenistuse ja tööhõiveameti süsteemides loodavaid arveid ning julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste sisemisi elektroonilisi dokumente. Tavalisele kaupu ja teenuseid müüvale ettevõttele need erandid enamasti ei laiene.

XML-e-arve pole ilusama nimega PDF

Struktureeritud e-arve ei ole PDF, mille pealkirjas seisab „e-arve”. See on masinloetav andmefail, mida vastuvõtja süsteem oskab automaatselt töödelda. Määruse nr 749 järgi peab XML-i (Extensible Markup Language ehk struktureeritud andmevormingu) struktuur vastama UBL 2.1 ja Peppol BIS Billing 3.0 CIUS-i spetsifikatsioonile. Sisuliselt tugineb kogu Läti e-arve Euroopa standardile EN 16931, mis kirjeldab e-arve põhielementide andmemudelit.

PDF-il on siin ikkagi koht, aga inimloetava koopiana, mitte esmase arvena. Kui koostate e-arve latvija.gov.lv portaali e-aadressi kaudu, tekivad kaks faili korraga: XML struktureeritud e-arvena ja PDF inimloetava vormina. Andmevoog liigub XML-is; PDF on selle kõrval lugemiseks.

Arve saatmine ja VID-ile raporteerimine on kaks eri asja

See on kõige sagedamini valesti mõistetud osa. Arve saatmine partnerile ja arveandmete VID-ile edastamine on kaks eraldi toimingut, ja Läti ei nõua kummagi jaoks ühte ainsat tehnilist kanalit.

Peppol on üks lubatud tehniline tee, mitte ainus seaduslik kanal. Määrus nr 749 lubab pooltel kasutada ametlikku e-aadressi, operaatori ehk teenusepakkuja kanalit või muud kanalit: süsteemidevahelist liidestust, e-posti või muud omavahel kokku lepitud elektroonilist kanalit. Millise valida, lepivad pooled ise kokku.

Raporteerimine VID-ile ei ole reaalajas. Iga e-arve tuleb VID-ile esitada üks kord, hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast selle saatmise päeva. See tähendab, et tegemist ei ole müügihetkel toimuva otsekontrolliga, vaid mõne päeva jooksul täidetava aruandekohustusega.

Kui arvelduseks kasutatakse ametlikku e-aadressi, tegeleb süsteem osaga tööst ise: e-aadressi infosüsteem edastab e-arve teate ja selle andmed VID-ile automaatselt. Kes soovib, saab B2B e-arveid VID-ile vabatahtlikult esitada juba varem: integreeritud operaatorikanali, EDS-i (elektroonilise deklareerimise süsteemi) API või EDS-i XML-üleslaadimise kaudu alates 1. jaanuarist 2026.

Määruses on kirjas ka see, mis juhtub tõrke korral. Kui ettevõte või operaator ei saa arvet süsteemitõrke tõttu tähtajaks esitada, tuleb sellest teatada EDS-is hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tähtaja saabumist ning arve esitada kolme tööpäeva jooksul pärast tõrke kõrvaldamist. Muudel hilinemisjuhtudel tuleb samuti teatada EDS-is ja arved esitada 30 kalendripäeva jooksul alates põhjuse tuvastamisest.

Kes jääb kohustusest esialgu välja?

Eraisikutega tehtavad B2C-arved jäävad kohustusliku struktureeritud e-arve ringlusest välja. Eraisikule võib arve esitada tavapärases vormis, kuigi struktureeritud e-arvet võib kasutada juhul, kui olemas on ka inimloetav versioon.

Välismaa ettevõtteid 2026. aasta reegel ei kohusta. VID kinnitab, et välisriigis registreeritud ettevõttel ei ole kohustust esitada B2G, G2B ega G2G e-arveid VID-ile ning piiriülene e-arveldus on praegu kavas alates 2030. aastast, kuid see ei ole veel kehtiv kohustus, vaid plaan. Kui teie Eesti ettevõte esitab arve Läti riigiasutusele, ei laiene teile praegu VID-ile raporteerimise kohustus. Kui teil on aga Lätis registreeritud tütarettevõte, kohaldub sellele Läti-sisene reegel nagu igale kohalikule ettevõttele.

Oluline on ka see, mida e-arve ei muuda. E-arve kasutuselevõtt ei muuda käibemaksuarve nõudeid ega senist käibedeklaratsiooni esitamise korda. Käibemaksu arvestatakse ja deklareeritakse edasi nii nagu seni.

Rikkumise tagajärgede osas tasub teada, et Lätis ei ole eraldi „e-arve trahvi”. Raamatupidamise seadus näeb algdokumentide koostamise, registreerimise ja kasutamise korra rikkumise eest ette hoiatuse või rahatrahvi kuni 86 trahviühikut. Üks trahviühik on 5 eurot, mis teeb seaduses ette nähtud ülempiiriks 430 eurot. See on üldine algdokumendi sanktsioon, mitte e-arvele eriomane karistus.

Praktiline ettevalmistus 2026–2028

Ajaraam annab hingamisruumi, kuid mitte lõputult. Mõistlik ettevalmistus jaguneb mõneks selgeks sammuks:

• Kaardistage arvevood. Vaadake üle, kellele te arveid esitate ja kellelt neid saate. Eristage eelarveasutused, Lätis registreeritud ettevõtted, välispartnerid ja eraisikud. Just see jaotus määrab, mis teile millal kohaldub.
• Tuvastage avaliku sektori kliendid juba täna. Kui teie hulgas on Läti eelarveasutusi, kehtib teile struktureeritud e-arve ja VID-ile raporteerimine juba praegu, mitte 2028. aastal.
• Testige XML-väljundit ja VID-i esitamist. Kontrollige, kas teie raamatupidamis- või majandustarkvara oskab koostada UBL 2.1 ja Peppol BIS Billing 3.0 CIUS-ile vastavat XML-i ning arveandmed VID-ile edastada. Vabatahtlik esitamine on avatud alates 2026. aastast, nii et seda saab kasutada prooviks.
• Leppige kanalid partneritega kokku. Kuna kanalivaliku otsustavad pooled ise, tasub e-aadressi, operaatori või liidestuse osas kokkulepped teha varakult, mitte 2027. aasta lõpus.
• Dokumenteerige tõrkekäitumine. Pange kirja, kes teatab VID-ile süsteemitõrkest ja millise tähtaja jooksul arve pärast tõrke kõrvaldamist esitatakse. Määruse nr 749 kord on selge, kuid vastutus peab olema kellegi laual.

Läti läheb e-arvele üle etappide kaupa, ja iga etapp puudutab eri ringi ettevõtteid. Kui teate, kas teie klient on eelarveasutus, Lätis registreeritud ettevõte või välispartner, teate ka, milline tähtaeg teie kohta käib.