Lühike vastus: ei. Kohustust ei teki ainuüksi sellest, et klient asub Lätis. VID ehk Läti maksu- ja tolliamet kirjeldab e-arvete ringlust riigihalduse ja Lätis registreeritud ettevõtete kohustusena, mitte kohustusena, mis tekiks teises liikmesriigis asuvale müüjale. Ka raamatupidamise seaduse B2B-säte räägib arvest, mille Lätis registreeritud ettevõte esitab teisele Lätis registreeritud ettevõttele. Teie jaoks otsustavad seega kolm asja: kas teil on Lätis filiaal või püsiv tegevuskoht, kas klient on Läti riigiasutus ja kuidas arve tehniliselt liigub. Erasektori B2B-kohustus algab Lätis 1. jaanuarist 2028, mitte 2026. aastast. See kuupäev on avalikus arutelus sageli valesti ringelnud. Piiriülene Eesti–Läti arveldamine saab oma reeglid eraldi, 1. juulist 2030.
Põhifaktid
| Fakt | Väärtus | Kehtib alates | Allikas |
|---|---|---|---|
| E-arve kohustuse subjektid | E-arvete ringlus puudutab riigihaldust ja Lätis registreeritud ettevõtteid ning muid raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse subjekte | seisuga 2026-09 | vid.gov.lv |
| Avalik sektor (G2G, B2G, G2B) | Struktureeritud e-arve on kohustuslik riigihalduse ja Lätis registreeritud ettevõtete vahelistes arveldustes | 1. jaanuarist 2025 | vid.gov.lv |
| Andmete esitamine VID-ile | Kohustuslik G2G, B2G ja G2B segmendis; erasektor võib esitada vabatahtlikult 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027 | 1. jaanuarist 2026 | vid.gov.lv |
| Erasektori B2B-kohustus | Lätis registreeritud ettevõte vormistab teisele ettevõttele tasumiseks esitatava dokumendi e-arvena ja edastab selle VID-ile | 1. jaanuarist 2028 | vid.gov.lv |
| Esitamise tähtaeg | E-arve esitatakse VID-ile üks kord, hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast selle saatmise päeva | 13. detsembrist 2025 (määrus nr 749) | likumi.lv |
| Piiriülene ELi aruandlus | E-arvel põhinev digitaalne aruandluskohustus piiriülestele B2B-tehingutele (direktiiv (EL) 2025/516) | 1. juulist 2030 | eur-lex.europa.eu |
Miks on „Lätis registreeritud” siin võtmesõna?
Struktureeritud e-arve ei ole PDF meili manuses. See on masinloetav XML-fail, mille struktuur peab valitsuse määruse nr 749 järgi vastama UBL 2.1 ja PEPPOL BIS Billing 3.0 spetsifikatsioonile. Määrus võeti vastu 9. detsembril 2025 ja jõustus 13. detsembril 2025.
Läti läheb üle etappide kaupa. VID ajakava järgi on e-arve kohustuslik 1. jaanuarist 2025 riigihalduse ja Lätis registreeritud ettevõtete vahel (G2G, B2G ja G2B), 1. jaanuarist 2026 tuleb nendes segmentides ka arveandmed VID-ile edastada, ja 1. jaanuarist 2028 laieneb kohustus Lätis registreeritud ettevõtete omavahelistele B2B-arvetele. Aastatel 2026–2027 on erasektoril andmete esitamine vabatahtlik.
Üks praktiline nüanss: VID märgib otse, et need nõuded ei keela Läti ettevõttel vormistada struktureeritud e-arvet ka partnerile, kes ei ole Lätis registreeritud, kui pooled nii kokku lepivad. Teie Läti klient võib seda seega küsida ammu enne 2028. aastat, kuid siis ärilise, mitte juriidilise argumendiga.
Kuidas muudavad filiaal ja püsiv tegevuskoht pilti?
Siin kaob mugav vastus. Raamatupidamise seadus nimetab oma subjektide hulgas välismaise kaupmehe filiaali ja mitteresidendi püsivat esindust Lätis. Kui Eesti ettevõttel on Lätis registreeritud filiaal või püsiv tegevuskoht, siis ei ole te enam lihtsalt välismaine müüja – te olete seaduse subjekt ja teid puudutavad nii avaliku sektori nõuded kui ka 2028. aasta B2B-kohustus.
See on esimene asi, mida kontrollida, ja seda kontrollitakse dokumentide, mitte tunnetuse järgi: kas Läti äriregistris on kanne, kas kohapealne tegevus on käsitletav püsiva tegevuskohana.
Kas ainult Läti käibemaksunumber tekitab kohustuse?
Kui teil ei ole Lätis filiaali ega püsivat tegevuskohta, aga on Läti käibemaksukohustuslase number, siis läbi vaadatud ametlikud materjalid seda olukorda selgelt ei lahenda. VID kirjeldab kohustatud isikute ringi laiemalt kui ainult äriühingud. Loetelus on ka „muud raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse subjektid” ning VID avaldab eraldi nimekirja seaduse subjektidest. Pelgalt registreeringu põhjal ei saa öelda, et kohustus tekib, ega ka seda, et see kindlasti ei teki. Mõistlik samm on küsida VID-ilt kirjalik seisukoht just teie faktide kohta ja hoida vastus alles.
Mis kehtib siis, kui klient on Läti riigiasutus?
Siin on vastus märksa selgem: arveldustes Läti riigiasutustega on e-arve VDAA selgituse järgi kohustuslik ja asutused peavad e-arveid vastu võtma. Teenusepakkuja võib arve esitada e-aadressi, e-posti või muul lepingus kokku lepitud viisil. Eesti müüja jaoks on oluline see, et e-aadressi kaudu ei saa omavahel suhelda juriidilised isikud, kes ei ole riigiasutused. Mitteresidendi puhul käib arve Peppol’i ligipääsupunkti (Access Point) kaudu, ehk praktikas läbi sertifitseeritud operaatori.
Enne esimest saatmist tasub selgeks teha kolm asja: asutuse õige adressaaditunnus, kokkulepitud kanal ja XML-i valideerimine. VDAA loetleb sagedasemate vigadena just vale sõnumitüübi, valideerimisvead omakirjutatud XML-is ja olukorra, kus manuses on ainult PDF ilma XML-failita.
Kui kiiresti tuleb arve VID-ile esitada ja mis juhtub tõrke korral?
Kui andmete esitamise kohustus teid puudutab, siis määrus nr 749 sätestab, et e-arve esitatakse VID-ile üks kord, hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast saatmise päeva. Süsteemitõrke korral tuleb sellest teatada hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tähtaja möödumist ja arve esitada kolme tööpäeva jooksul pärast rikke kõrvaldamist. Algdokumentide vormistamise ja registreerimise korra rikkumise eest näeb raamatupidamise seadus ette hoiatuse või trahvi kuni 86 trahviühikut, mis teeb praeguse ühiku väärtuse juures maksimaalselt 430 €.
Miks on 1. juuli 2030 eraldi kiht?
Eesti–Läti piiriülene müük ei jää igaveseks Läti siseriikliku loogika taha. Nõukogu direktiiv (EL) 2025/516 toob 1. juulist 2030 kaasa e-arvel põhineva digitaalse aruandluskohustuse piiriülestele B2B-tehingutele kogu ELis. See tuleb ELi, mitte Läti õigusest, ja puudutab ka neid Eesti ettevõtteid, kellel Lätis mingit kohalolu ei ole. Kui te täna Läti nõuete alla ei kuulu, on see hea põhjus Peppol-võimekus rahulikult üles seada. Aega on, kuid kuupäev on paigas.
Viimati kontrollitud:
Kas Läti e-arve kohustus kehtib automaatselt Eesti ettevõttele, kui klient asub Lätis?
Ei, ainuüksi Läti kliendi olemasolu ei tee struktureeritud e-arvet kohustuslikuks. Läti raamatupidamise seaduse nõuded kehtivad Lätis registreeritud ettevõtetele ja kohalikele tehingutele. Piiriülene müük välisriigist ei muutu sellest automaatselt e-arve kohustuslikuks.
Millal muutub e-arve saatmine Lätti Eesti ettevõttele siiski kohustuslikuks?
Kohustus tekib siis, kui tehingu partner on Läti riigiasutus (B2G), kellele tuleb arve saata masinloetavas XML-vormingus läbi Peppol-võrgu. Samuti laienevad kohalikud reeglid Eesti firmale, kui tal on Lätis registreeritud ametlik filiaal või püsiv tegevuskoht.
Millal hakkab kehtima Läti siseriiklik B2B e-arvete kohustus?
Läti kohalike ettevõtete vaheline B2B e-arvete kohustus algab 1. jaanuarist 2028, mitte 2026. aastast, nagu varem aruteludes eeldati. Kogu Euroopa Liidu ülene piiriülene e-arvelduse kohustus jõustub ViDA direktiivi alusel alates 1. juulist 2030.