Finbite’i juht, pika startupi vedamise kogemusega Keir Veskiväli rääkis Geenius Meediale oma kogemustest startupidega ja esimesest aastast Finbite’is. Ta on Eesti idusektori tulemuslikkuse suhtes kriitiline ja meenutab, et valdkonna juhtlauseks on “Fake it till you make it!”. Edu hoidmiseks peab ta aga meeles, et idufirma vedamine pole mitte sprint, vaid maraton.
Veskiväli on iduettvõtete eesotsas olnud juba keskkoolist peale, sel teemal diplomitöö kirjutanud ja Singapuris edukalt Smartly nimelisest idust exit-i teinud. Finbite’i on ta juhtinud aasta.
Sa oled startupper juba peaaegu koolipõlvest peale. Kuidas sa Eesti idumaastikul toimuvale vaatad? Kunagi räägiti Eesti Nokiast, nüüd aga on meil maailmakuulsaid ettevõtteid palju.
Eesti Nokia ümber on jutt ajaga vaiksemaks jäänud. Üksiksarvikute üle oleme uhked, neid on meil palju ja tuleb veel, kuid selle staatuse tagaajamine ei tohiks olla põhiline motivatsioon. Kümnest startupist kaheksa-üheksa kukuvad läbi. Üks õnnestub ja seda meedia kiidab kõvasti ja jääb mulje, et kõik on väga äge.
Olen siinkohal võrdlemisi skeptiline – teame ju väga hästi startupide ühte põhitõde: „Fake it till you make it!“. Iga kord, kui jääb silma mõni startup sotsiaalmeedias kuulutamas, kui äge kõik on, siis mul läheb selle peale hoiatav tuluke põlema. Minu meelest väärivad sama palju tähelepanu ja kajastust traditsioonilised ettevõtted, kes palkavad sadu, kui mitte tuhandeid inimesi, ja kelle käibed ja kasumid teevad silmad ette 98% startupidele.
Teil on Finbite’is asjad just pigem väga edukalt jooksnud. Esimese iseseisva aasta jooksul suurenes käive veerandi võrra. Kuidas see õnnestus?
Enne Finbite OÜ loomist olime üks osakond suures Eesti Posti grupis ja kandsime Infoäri nime. Täna olema edukas avaliku sektori spin-off.
Kui me vaatame Finbite’i, siis 80-90 protsendile startupidest teeme me silmad ette. Aga me pole muidugi ka traditsiooniline idufirma. Oleme tegutsenud üle 11 aasta, varem tegutsesime Omniva all.
Mina olen ettevõttega tänaseks olnud aasta ja natuke peale. Kui vaadata meie tegemisi alates 2021. aastast, siis tulemused on tulnud tänu raskele tööle ja julgusele küsida endalt, kas pakutav teenus on meie võimete tipp, või suudame veel paremini.
Omaette ettevõttena on meil varasemast suurem surve olla Eesti avalikule sektorile eeskujuks ja näidata, et valitud suund ennast õigustab. Aga Finbite on uuesti leidnud oma fookuse, mis avalikus sektoris ja suure ettevõtte kõrvalärina kipub hajuma.
Kas võib öelda, et e-arveldustehnoloogia valdkonnas on olnud turul täitmata nõudlus? Kuidas Finbite turule sobitub?
Kui rääkida valdkonnast üldiselt, siis paistab silma kolm erinevat suunda. Esiteks tulevad turule uued idud, kes võtavad varasema terviku erinevateks teenusteks lahti ja hakkavad siis toimetama.
Lisaks otseselt e-arvetega opereerivatele konkurentidele paistavad silma ka raamatupidamistarkvara pakkujad, kes laiendavad kasvamiseks oma tooteportfelle meiega sarnases suunas.
Kolmandaks ootab meid, nagu ka kõiki teisi sektoreid, ees konsolideerimine ja esile hakkavad kerkima esimesed nii-öelda superrakendused, mis võimaldavad kõiki toiminguid teha ühel lihtsalt platvormil. Väga võimalik, et Finbite on just samas suunas liikumas.
Finbite toimetab hetkel koduses Baltikumis ja see on hea keskkond, kus uusi ideid testida ja arendada.
Möödunud sügisel tegime oma esimesed sammud globaalsel tasandil: kandideerisime Singapuri Finantstehnoloogia kiirendisse ja pääsesime poolfinaal. Kuna oleme juba nii pikalt tegutsenud, siis me finaali ei pääsenud, aga saime kinnitust oma visioonile ja veendusime veelkord, et e-arvetel ja teistel nutikatel arvelahendustel on suur tulevikupotentsiaal.
Samuti olen kombanud piire Singapuri ja Malaisia valitsusega, et tutvustada neile Finbite’i ja Eesti kogemust e-arvetega.
Singapuris teati Eestit kui väga tugevat IT riiki, kuid eks riigi poolt on tehtud ka omajagu pingutusi, et seda mainet õõnestada. Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et ma olen Eesti riigi suhtes kriitiline, kuid ikka asja pärast. Ma tean kui palju paremini me saame oma asju teha. Toome asjale fookuse tagasi, keskendume tulemustele ning lähme vallutame maailma. Igatahes Finbite meeskond töötab selle nimel.
Sa ise oled startup-sektoris pikalt tegutsenud. Kui natuke lähemalt sinu enda kogemust vaadata, siis mis sind tagant tõukab ja milliseid võimalusi on Finbite andnud?
Ma soovisin avaliku sektoriga liituda, et anda tagasi Eesti riigile ja aidata parandad selle mainet maailmas. Finbite on mulle andnud võimaluse veenduda taas vanas teadmises, et ettevõtte arendamisel on lihtne mugavaks muutuda, kuid hiljem värske tulijana seda uuesti vormi ajama hakata on juba märksa raskem.
Isiklikus plaanis on kõige suuremaks taganttõukavaks jõuks hirm mugavaks muutumise ees ja soov pidevalt areneda. Ma aeg-ajalt ikka muretsen, et ühel päeval tunnen, kuidas paak on tühi, tahaks maha istuda ja tempo alla võtta. Seni pole seda juhtunud: praegu pole õige hetk mugavaks muutuda ja saavutatud tulemustele puhkama jääda.
Ma üritan niisugust mõtteviisi juurutada ka Finbite’is. Ei tohi paigale jääda, peame hoopis arendama uusi teenuseid ja lahendusi ning olema teerajajaks ja eeskujuks avalikule sektorile ning ka laiemalt.
Millised on karjääri jooksul olnud sinu suurimad õppetunnid?
Eks neid õppetunde on omajagu, kuid üks olulisemaid on organisatsiooni sisenedes mitte lõhkuda töötavad mootorit enne, kui mõistad 101%, kuidas see töötab. Ma olen näinud, kuidas uued juhid saabuvad ettevõtetesse ja hakkavad ilma selle tegevust ja kultuuri tundmata muudatusi tegema.
Finbite’i tulles polnud mu eesmärk esimesel päeval öelda, mis on valesti ja kuidas seda hooga muutma hakata. Esmalt õppisin tundma toodet, inimesi, mida nad teevad, kuidas kollektiivselt protsesse ja tegevusi mõistetakse ning mõtestatakse. Teisalt tuleb suhelda klientidega, et mõista nende ootusi ja heita pilk peale ka konkurentide parimatele praktikatele.
Kui see pilt on selge, siis saab hakata liikuma ning uusi protsesse ellu viima. Tegemist on maratoni, mitte sprindiga.
