Raamatupidamise korraldamisel ja majandusaasta aruande esitamisel tasub olla ettenägelik ja kasutada nutikaid võimalusi. Erinevad riigiasutused küsivad ettevõtetelt rohkem kui 400 aruannet ning aruannetes on kokku üle 60 000 andmevälja.Selline aruandluskoormus on paljude ettevõtete jaoks liialt bürokraatlik ja aeganõudev. Andmepõhise aruandluse 3.0 projekti tulemusel jäi enam kui 400 andmeväljast lõpuks alles vaid 32. Seega on andmete masinloetavusel ja reaalajamajanduse lahenduse kasutamisel suur potentsiaal hoida kokku ettevõtjate aega ja raha. E-arved, mis on reaalajamajanduse üks olulisemaid lahendusi, mängivad suurt rolli andmete täpses ja kiiremas edastamises ning aruandluse lihtsustamisel ja halduskoormuse vähendamisel.
Selles artiklis
Siinses postituses käsitleme majandusaasta aruande nõudeid ning seda, kuidas e-arved ja digitaalne raamatupidamine aitavad esitada korrektse majandusaasta aruande stressivabalt.
Majandusaasta aruande kohustus
Raamatupidamise seaduse järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud koostama lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka siis, kui ettevõttes pole toimunud majandustegevust.
Majandusaasta aruanne tuleb esitada 6 kuud pärast majandusaasta lõppu. Üldjuhul on majandusaastaks kalendriaasta ning enamiku juriidilisi isikute jaoks on tähtaeg 30. juunil. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta muutmisel võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.
2023. aasta seadusmuudatuse järgi muutusid järelvalve tegemise võimalused lihtsamaks. Kui varem võttis registripidaja järelevalve aega ligikaudu 2 aastat, siis nüüd võib majandusaasta aruande esitamata jätmisel teha kustutamishoiatuse palju kiiremini. Äriregistri seaduse alusel võib registripidaja määrata juriidilisele isikule trahve korduvalt, kui majandusaasta aruanne on tähtaegselt esitamata. Kui juriidiline isik ei ole majandusaasta aruannet esitanud registripidaja määratud tähtajaks ja seaduses ettenähtud esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud, võib registripidaja kustutada juriidilise isiku registrist.
Kuigi majandusaasta aruande koostamine on asutustele kohustuslik, kaasneb sellega ka võimalusi ettevõtja jaoks. Majandusaasta aruande esitamisega hoiab ettevõtja enda aega kokku, sest aruande põhjal eeltäidab Statistikaamet EKOMARi küsimustiku. Kui majandusaasta aruanne pole esitatud, siis tuleb EKOMAR andmed sisestada käsitsi.
Lisaks mõjutab majandusaasta aruanne ettevõtte usaldusväärsust. Majandusaasta aastaaruanne on avalik dokument, mida võivad vaadata koostööpartnerid, kliendid, pangad, konkurendid, investorid, ajakirjanikud ja riigiasutused. Osates majandusaasta aruande näitajaid analüüsida, on võimalik näha finantsraskustele viitavaid ohumärke, nt negatiivne omakapital, lühiajalised kohustised, mis ületavad käibevara, või tingimuslikud kohustised, mis võivad suurendada tegelikke kohustusi. Samuti võivad olulised kahjumid, müügitulu langus või suur laenukoormus, eriti tõusvate intressimäärade korral, viidata ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse ohtudele. Samas võib ettevõtte usaldusväärsust oluliselt kahandada ka majandusaasta aruanne, kus esinevad vead või mis ei esitatata tähtaegselt. Hästi koostatud ja õigeaegselt esitatud majandusaasta aastaaruanne annab selge ülevaate ettevõtte tegevusest ja usaldusväärsusest.
Majandusaasta aruande saab esitada e-äriregistri rik.ee ettevõtjaportaalis ning sellega tasub alustada esimesel võimalusel pärast majandusaasta lõppu, et vältida viivitusi ja võimalikke trahve. E-arvete ja muude digiteerimise võimaluste kasutamine aitab automatiseerida andmete kogumise ja töötlemise protsessi, mis muudab majandusaasta aruande koostamise kiireks ja täpseks protsessiks.
Majandusaasta aruande osad
Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Majandusaasta aruande koostamisel on abiks Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja Äriregistri ettevõtjaportaali juhendid.
Bilanss ja kasumiaruanne
Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne kajastab aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Selles aruandes näitate aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Eraldi tuleb aruandesse märkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Raamatupidamise seaduses § 21 on toodud võimalikud majandusaasta aruande lisad ja Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 15 on neid põhjalikumalt selgitatud. Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid kindlasti peab majandusaasta aruandele lisama:
- selgituse, millisest raamatupidamise seaduses nimetatud finantsaruandluse standardist lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud;
- aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
- selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil
- muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta.
Tegevusaruanne
Majandusaasta aruande tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest.
Tegevusaruandes tuuakse välja:
- peamised tegevusvaldkonnad, toote- ja teenusegrupid;
- olulisemad tehtud ja lähitulevikus planeeritavad investeeringud;
- olulisemad uurimis- ja arendustegevuse projektid ja nendega seotud kulud;
- sündmused, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.
Auditeeritavad raamatupidamiskohustuslased peavad kirjeldama ka:
- tegevuskeskkonna üldist arengut ja selle mõju tema finantstulemusele;
- äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
- tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;
- finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;
- peamisi finantssuhtarve majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.
Kui ettevõte on kohustatud esitama kestlikkusaruande või soovib seda ise teha, siis saab ta kestlikkusaruande täita tegevusaruande eraldi alajaotisena. Kestlikkusaruandes antakse ülevaate raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevatest keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest ja ühingujuhtimisest ning raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest ja seisundist.
Majandusaasta aruande nõuded
Majandusaasta aruande detailsus sõltub ettevõtte suurusest. Seega on mikroettevõtjate, väikeettevõtjate, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate raamatupidamise aastaaruandes esitatava info hulk erinev. Suurematel ettevõtetel, kelle müügitulu, varad või keskmine töötajate arv ületavad ettenähtud piiri, on kohustus esitada auditeeritud aruanne.
| Ettevõtete liigitus suuruse järgi | Aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid |
| Mikroettevõtja | Varad kokku 450 000 eurot Aruandeaasta tulu 900 000 eurotKeskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest |
| Väikeettevõtja | Varad kokku 7 500 000 eurot Aruandeaasta tulu 15 000 000 eurotKeskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest |
| Keskmise suurusega ettevõtja | Varad kokku 25 000 000 eurot Tulu 50 000 000 eurot Keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest |
| Suurettevõtja | Suurettevõtja näitajad on eelnevatest suuremad. |
Mikroettevõtte majandusaasta aruanne
Mikroettevõtetel on lubatud soovi korral esitada lühendatud majandusaasta aruanne, mis koosneb lühikest bilansist ja kasumiaruandest ning lisast. Lühendatud majandusaasta aruande puhul pole vaja koostada tegevusaruannet. Majandusaasta aruande lisas tuleb välja tuua:
- bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma;
- kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning nende tagatiste kirjelduse;
- tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise või mahakandmise või laenust loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused.
Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta jooksul omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid, siis lisas kajastatakse ka sellega seonduv info.
Väikeettevõtte majandusaasta aruanne
Väikeettevõtetel on lubatud soovi korral esitada lühendatud majandusaasta aruanne, mis koosneb bilansist ja kasumiaruandest ning lisast. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande.
Keskmise ja suure ettevõtte aruanne
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koostavad oma majandusaasta aruande täismahus.
Täismahus majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne) ja lisadest.
SA ja MTÜ majandusaasta aruanne
Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on kohustuslik esitada täismahus majandusaasta aruanne. Kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele mittetulundusühingute seaduses majandusaasta aruandele sätestatud erisused.
Kuidas majandusaasta aruandelt raha ja aega kokku hoida?
Majandusaasta aruande hind sõltub eelkõige ettevõtte suurusest ja keerukusest ning raamatupidamise mahust. Kui ettevõtte raamatupidamine vajab kontrollimist ja korrastamist või on vaja sisestada ka algdokumendid (müügi-ja ostuarved, tsekid, lepingud, palgad), siis tuleb arvestada lisatasuga. Kui majandusaasta aruande koostamisega on kiire, võivad raamatupidamise teenusepakkujad samuti küsida kõrgemat tasu. Seega on majandusaasta aruande hind soodsam, kui ettevõttes raamatupidamine on tehtud majandusaasta jooksul juba korrektselt.
Olenemata sellest, kas raamatupidamise eest vastutab teenusepakkuja või palgaline raamatupidaja, tasub raamatupidamise korraldamisel mõelda igapäevaste tegevuste kõrval mõelda ka sellele, kuidas saaks teha majandusaasta aruannet võimalikult lihtsalt. Kui raamatupidamist tehakse järjepidevalt ja kõik tehingud sisestatakse jooksvalt süsteemi, ei teki majandusaasta aruande koostamisel olukorda, kus tuleb hakata infot kokku otsima ja arveid süsteemi sisestama. Regulaarne ülevaade finantsandmetest võimaldab ka varakult avastada ja parandada võimalikke vigu. Kui raamatupidamine tehakse kohe alguses õigesti, on majandusaasta aruande koostamine palju lihtsam, kuna kõik andmed on juba õigesti sisestatud ja arvestatud.
Majandusaasta aruande koostamine ei pea olema keeruline ega ajamahukas, kui kasutada raamatupidamist lihtsustavaid tehnilisi lahendusi. Digiteerimise tarkvarad ning järjepidevalt ja korrektselt tehtud raamatupidamine aitavad muuta majandusaasta aruande koostamise sujuvamaks, vähendades vigu ja säästes väärtuslikku aega ning raha.
Digitaalsed raamatupidamissüsteemid
Majandusaasta aruandes nõutav teabe saamisel on raamatupidamisprogrammidest palju abi. Raamatupidamisprogrammi valimisel tasub juba teha põhjalik eeltöö ja valida tarkvara, mis sobib kõige paremini ettevõtte vajadustega.
Raamatupidamisprogrammid koguvad, töötlevad ja analüüsivad kõikide tehingute andmed, arvutavad maksukohustused ning koostavad aruandeid vastavalt nõutud vormidele. Raamatupidamisprogrammidel on sageli ka funktsioonid, mis aitavad tuvastada vigu ja kõrvalekaldeid andmetes, pakkudes automaatseid hoiatusi, kui midagi on valesti. See aitab vältida vigu ning kiirendab majandusaasta aruande koostamist, kuna andmed on juba süsteemis olemas ja korrektselt struktureeritud.
Kui kasutate raamatupidamistarkvara, kus on võimalik luua XBRL fail, on võimalik see Äriregistri ettevõtjaportaali üles laadida ja koostada majandusaasta aruande lihtsa vaevaga. Ajakulukam võimalus on majandusaasta aruande andmed sisestada käsitsi ettevõtjaportaali.
E-arved ja arvete digiteerimine
Arvete sisestamine süsteemi on aeganõudev ja rutiinne osa raamatupidamisest ning seda käsitsi tehes võib kergesti tekkida vigu, mille lahendamine nõuab omakorda tähelepanu ja aega. E-arvete süsteem võimaldab kõik vajalikud finantsandmed koguda automaatselt ja elektrooniliselt, vähendades sellega käsitsi sisestamise vajadust ja inimlike vigade tekkimise võimalust. Keskmiselt säästab ettevõte digitaalsete ostuarvete kasutamisel 3 eurot ja 30 minutit iga arve kohta. E-arvetel on teisigi eeliseid.
E-arvete kasutamine teeb majandusaasta aruande esitamise lihtsamaks, sest tehingute andmed on korrektsed ja automaatselt süsteemis olemas. Kõige lihtsam ja kiirem e-arvete saatmise ja vastuvõtmise viis on liidestada raamatupidamisprogramm e-arve operaatori lahendusega. Finbite’il on liidestused kõigi enim levinud tarkvaradega Eestis, Lätis ja Leedus.
Digitaalne arhiiv
Digiarhiiv säästab kontoripinda ja paberit ning võimaldab mugavalt ja kiirelt pääseda ligi dokumentidele igal ajal, olenemata asukohast. Digiarhiivis on dokumendid kergesti leitavad, kui majandusaasta aruande esitamisel tekib vajadus kontrollida mõnda dokumenti. Ühtlasi on väiksem risk, et olulised dokumendid lähevad kaduma või jäävad hiljem esitamisel puudu.
Finbite teeb majandusaasta aruande esitamise lihtsamaks
Finbite’i e-arve lahenduse abil on võimalik arveldusprotsessid, sh majandusaasta aruande koostamine ja esitamine, kiiremaks ja turvalisemaks. Lisaks e-arvetele saab raamatupidamist lihtsustada digiteerimise, e-kinnitusringi, e-kuluaruannete, digiarhiivi, automaatsete meeldetuletuste saatmise jm lahenduste abil.
Täiustame pidevalt olemasolevaid teenuseid ja loome uusi lahendusi, et digiteerimise ja automatiseerimise abil toetada ettevõtte raamatupidamist. Meie fintech tulevikulahendusi kasutab juba rohkem kui 4100 rahulolevat klienti Baltikumis ning suurima e-arve operaatorina vahendame üle maailma rohkem kui 2 miljonit arvet iga kuu. Meie teenusevalik on paindlik, sobides erinevas suuruses ja kasvufaasis ettevõtetele. Liituge ning avastage, kuidas meie lihtsasti kasutatavad, efektiivsed ja turvalised digiteerimise ja e-arvelduse lahendused võivad teie ettevõtte raamatupidamist lihtsustada ja sellega toetada äritegevuse kasvu.
