Mis on Peppol’i viie nurga mudel e-arvelduses?

Peppol’i viie nurga mudel ehk five-corner model lisab tavapärasele e-arvete vahetusele veel ühe osapoole: maksuhalduri. Tavaline Peppol’i arvevahetus toimib nelja nurga mudelis: saatja, saatja teenusepakkuja, saaja teenusepakkuja ja saaja. Viie nurga mudelis raporteerib teenusepakkuja väljastatud või vastuvõetud arve andmed eraldi dokumendiga ka maksuhaldurile. OpenPeppol’i Tax Data Document’i ehk maksuandmete dokumendi näidises loob saatja teenusepakkuja koos arvega ka maksuandmete dokumendi ja saadab selle maksuhalduri teenusepakkujale, kes andmed maksuhaldurile edasi annab. Üks täpsustus kohe alguses: Peppol ei ole 2026. aasta juuli seisuga üldine ELi kohustus. ViDA nõuab digitaalset aruandlust ja e-arveldust, aga mitte konkreetselt Peppol’it. Peppol on üks viis seda täita, mitte ainus.

Millised on neli nurka, mida ettevõtted juba kasutavad?

Enne viiendat nurka tasub selgeks teha neli, sest suurem osa Peppol’i arvevahetusest toimub täna just nendega. OpenPeppol kirjeldab nelja nurga mudelit nii: saatja (C1) annab arve andmed oma teenusepakkujale (C2), see edastab arve saaja teenusepakkujale (C3) ja sealt jõuab arve saajani (C4).

Osapooli seob kokku Peppol’i taristu. Iga saatja ühendub ühe teenusepakkujaga ja jõuab kõigi saajateni põhimõttel „ühenda üks kord, jõua kõigini”. Selle taga on keskne aadressiteenus (Service Metadata Locator), mis ütleb, millise teise teenusepakkuja poole tuleb pöörduda, ja võimekuse otsing (SMP), mis näitab, milliseid dokumente saaja vastu võtab. Kõik ligipääsupunktid (Access Point) on Peppol’i sertifitseeritud ja seotud ühiste turvareeglitega.

Selles mudelis maksuhaldur arvet ei näe. Arve liigub saatja ja saaja vahel. Punkt.

Viies nurk on maksuraporteerimise nurk

Viies nurk ei ole uus ostja ega müüja. See on arhitektuuri maksuhalduri pool. OpenPeppol’i maksuandmete dokumendi mudelis tähistab C5 maksuhalduri teenusepakkujat, kes võtab maksuandmete dokumendid vastu ja edastab need maksuhaldurile (C6) endale.

Protsess näeb välja nii: kui saatja teenusepakkuja (C2) saadab arve, loob ta samal ajal maksuandmete dokumendi ja raporteerib väljastatud arve maksuhaldurile C5 kaudu. Saaja teenusepakkuja (C3) võib omalt poolt raporteerida arve vastuvõtmise sama teed pidi. Arve ise liigub endistviisi C1-lt C4-le. Maksuraporteerimine käib kõrval, paralleelselt.

Seega ei „lülitu” nelja nurga mudel viie nurga mudeliks ümber. Viies nurk lisandub tavalise arvevahetuse kõrvale, kui seadus seda nõuab.

Mis viienda nurgani tegelikult liigub?

Siin tekib kõige rohkem segadust. Viies nurk ei saa alati arve koopiat. OpenPeppol’i TDD spetsifikatsioon jagab maksuandmete dokumendi kolmeks: metaandmed (kes, millal, mis rollis raporteerib), arvest välja võetud andmete väljavõte ning võimalus lisada kogu arve tervikuna, kas manusena või laiendatud kujul.

Milline neist täpselt liigub, sõltub riigi seadusest. Sama spetsifikatsioon ütleb otse, et dokumendi sisu, järjekord ja ajastus tulenevad selle riigi õigusaktidest ja eesmärkidest. Mõni riik võib küsida vaid põhiandmete väljavõtet, teine terve arve. Ühtset, kõigile riikidele kehtivat maksuandmete paketti ei ole. Seda ei tasu ka eeldada.

Miks tegi ViDA selle mudeli taas huvitavaks?

Viie nurga mudel oli olemas juba varem, aga ViDA ehk „VAT in the Digital Age” tõi selle uuesti lauale. ViDA pakett võeti vastu 11. märtsil 2025 ja jõustus 14. aprillil 2025; alates jõustumisest võivad liikmesriigid teatud tingimustel kohustuslikku e-arveldust kehtestada.

Kaks kuupäeva on siin olulised. Piiriülese B2B kaubanduse digitaalne aruandlus ehk Digital Reporting Requirements hakkab kehtima 1. juulist 2030. Riigid, kellel on siseriiklik reaalajas tehingupõhine aruandlus, peavad selle ELi mudeliga ühtlustama 1. jaanuariks 2035. Just siin tuleb viies nurk mängu: see on tehniline viis, kuidas arve andmed jõuavad maksuhaldurini reaalajas.

Kas Peppol saab olema see viis, ei ole otsustatud. OpenPeppol käivitas Peppol ViDA piloodi, et näidata, kas EN 16931 standardil (Euroopa e-arve standard) põhinevad Peppol’i formaadid ja Peppol’i võrgustik suudavad ViDA ootused täita. Kõiki ELi maksuhaldureid on kutsutud pilooti liituma. See on katse, mitte kohustus.

Mida see Eestis ja Lätis praegu tähendab?

Tuleb selgelt eristada tänast kohustust tulevasest arhitektuurist.

Eestis annab 1. juulist 2025 jõustunud raamatupidamise seaduse muudatus äriregistris e-arve saajana registreeritud ettevõttele õiguse nõuda müüjalt e-arvet. See on ostja käivitatav õigus, mitte üldine „ainult Peppol” B2B kohustus. Viienda nurga maksuraporteerimist see praegu ei sisalda.

Lätis on kava astmelisem. Läti VID kirjelduse järgi on e-arve kohustuslik riigi ja ettevõtete vahel (G2G, B2G, G2B) 1. jaanuarist 2025. Nende samade segmentide e-arve andmete esitamine VID-ile muutus kohustuslikuks 1. jaanuarist 2026. B2B ehk ettevõtetevahelistes tehingutes tuleb maksedokumendid vormistada e-arvena ja väljastatud e-arved VID-ile esitada 1. jaanuarist 2028, kusjuures ajavahemikul 2026–2027 saab B2B andmeid esitada vabatahtlikult. E-arve tuleb VID-ile esitada hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast selle saatmist. Läti riiklik e-arve formaat on XML ja peab vastama Peppol BIS Billing 3.0 spetsifikatsioonile.

See on juba viie nurga loogika praktikas, sest maksuhaldur saab arve andmed, kuigi Läti kasutab lisaks Peppol’ile ka riigi e-aadressi ja VID-i API-t.

Viie nurga mudel ei ole sama mis kliiring

See vahe on oluline. Kliiringmudelis ehk clearance-mudelis peab maksuhaldur arve enne heaks kiitma, ja alles siis jõuab see ostjani. Nii toimib osa Lõuna-Euroopa ja Ladina-Ameerika süsteeme.

Peppol’i viie nurga mudel töötab teisiti. Arve liigub saatjalt saajale nagu tavaliselt ning maksuandmed lähevad maksuhaldurile paralleelselt, sageli hiljemgi. Ei ole nii, et iga arve peaks enne ostjani jõudmist maksuhalduri portaalis heaks kinnitatud saama. Viie nurga mudelis see nii ei ole. Ka Lätis esitatakse andmed VID-ile pärast arve saatmist, mitte enne.

Mida küsida teenusepakkujalt?

Enne kui hakkate Peppol’ile maksuraporteerimises lootma, tasub pakkujalt üle küsida:

• Kas te olete sertifitseeritud Peppol’i ligipääsupunkt (Access Point)? Ilma selleta ei ole tegu Peppol’i võrgustikuga, olgu formaat milline tahes.
• Milliseid formaate te toetate? Konkreetselt EN 16931, Peppol BIS Billing 3.0 ja PINT (Peppol’i rahvusvaheline arveprofiil), mis on ViDA piloodi aluseks.
• Kas teil on maksuandmete raporteerimise valmidus? Kas te oskate luua maksuandmete dokumenti ja seda C5 kaudu edastada, kui riik seda nõuab.
• Kuidas te katate riigipõhised reeglid? Läti VID-i viie tööpäeva reegel ja Eesti ostja käivitatav e-arve õigus on erinevad, seega üks lahendus ei kata mõlemat automaatselt.
• Milline on auditijälg? Kas iga saadetud arve ja iga esitatud maksuandmete dokument on jälgitav ja säilib.

Rahalist piirmäära Peppol’i viie nurga arhitektuuri sees ei ole. Ulatuse ja lävendid annab alati seaduslik kohustus, mis arhitektuuri kasutab. Peppol, EN 16931, ViDA digitaalne aruandlus ja riiklikud reeglid on neli eraldi kihti. Kes neid segamini ei aja, teeb otsused õigel ajal ja õigel alusel.