Millal jõustuvad ViDA e-arvete nõuded? Ajakava 2025–2035

Miks on 1. juuli 2030 see kuupäev, mida küsimuse taga mõeldakse?

ViDA ehk „käibemaks digiajastul” paketi e-arvete kohustus jõustub 1. juulil 2030. Sellest päevast muutub e-arve kaetud piiriüleste EL-i B2B tehingute puhul kohustuslikuks ja iga tehingu andmed tuleb esitada maksuhaldurile eraldi – Euroopa Komisjoni ViDA ajajoone järgi puudutab digiaruandluse nõue eelkõige ettevõtteid, kes teevad piiriüleseid B2B tarneid. Pakett ise võeti vastu 11. märtsil 2025 ja jõustus 14. aprillil 2025, kuid see ei toonud kaasa EL-i ülest riigisisest arvekohustust: jõustumine andis liikmesriikidele üksnes õiguse nõuda oma territooriumil e-arveid. Riiklikud rakendussätted peavad olema vastu võetud 30. juuniks 2030 ja neid kohaldatakse 1. juulist 2030, nagu näeb ette direktiiv (EL) 2025/516. Viimane tähtpäev on 1. jaanuar 2035.

See eristus on kogu teema tuum. ViDA ei kohusta teid 2030. aastal saatma e-arvet Tallinna naaberkorterisse registreeritud kliendile. See kohustab teid saatma struktureeritud e-arve ja teatama tehingu andmed siis, kui müüte äriklientidele teistesse liikmesriikidesse. Riigisisene e-arve on iga riigi enda poliitiline valik ja sellel on oma kalender.

Milline on ViDA ajajoon 2025. aasta muudatusest 2035. aastani?

Komisjoni avaldatud järjestus on dateeritud ja üllatusteta. Euroopa Komisjoni ülevaate järgi on kuupäevad järgmised:

• 11. märts 2025 – nõukogu võttis ViDA paketi vastu; Euroopa Liidu Teatajas avaldati see 25. märtsil 2025 kolme aktina: direktiiv (EL) 2025/516, määrus (EL) 2025/517 ja rakendusmäärus (EL) 2025/518.
• 14. aprill 2025 – pakett jõustus. Liikmesriigid saavad õiguse kehtestada teatud tingimustel kohustusliku e-arve ning paranevad IOSS-i ehk impordi ühe akna süsteemi kontrollivõimalused.
• 1. jaanuar 2027 – väiksemad täpsustused OSS-i ja IOSS-i erikordade kasutajatele.
• 1. juuli 2028 – lühiajalise üürileandmise ja maanteesõitjateveo platvormide käsitamine tarnijana (liikmesriik võib rakendamise lükata 1. jaanuarini 2030) ning ühtse käibemaksuregistreerimise osad: OSS-i laiendamine ja kohustuslik pöördmaksustamine registreerimata tarnijate puhul.
• 1. juuli 2030 – digiaruandluse nõuded jõustuvad. Peamine mõju on piiriülest B2B müüki tegevatele ettevõtetele.
• 1. jaanuar 2035 – tähtaeg, mil riigisisesed reaalajas tehingupõhise aruandluse süsteemid peavad olema EL-i mudeli ja standarditega ühtlustatud.

Vahepealsed aastad ei ole tühjad. Komisjon avaldas 24. septembril 2025 rakendusstrateegia, mis kirjeldab, kuidas ettevõtteid ja liikmesriike üleminekul toetatakse, 13. mail 2026 järgnes 2026. aasta tööprogramm ja 28. juulil 2026 rakendusmäärus (EL) 2026/1869, mis uuendab erikordade reegleid ja lisab oma kauba üleviimise skeemi.

Millised arved lähevad 2030. aasta EL-i reeglite alla?

Kohaldamisala tuleb direktiivi artiklist 262 ja see on seotud tehingu liigi ning käibemaksukäsitlusega, mitte ettevõtte suurusega. Direktiiv 2025/516 katab muu hulgas maksuvabad ühendusesisesed kaubatarned ja kauba üleviimise artikli 138 alusel, ühendusesisesed kauba soetamised ning nimetatud maksustatavad tarned ja soetamised, mille puhul arvestab käibemaksu ostja pöördmaksustamise korras – see on kord, kus maksu deklareerib mitte müüja, vaid klient oma riigis.

Praktikas tähendab see enamiku Balti eksportijate jaoks täpselt neid ridu, mis täna lähevad ühendusesisese käibe aruandesse: kauba müük käibemaksukohustuslasele teises liikmesriigis ja teenused, mille puhul maks läheb kliendi kanda.

Käibe- ega arvesummapiiri ei ole. Direktiiv ei sea piiriülesele digiaruandlusele üldist käibelävendit ega arve miinimumväärtust, seega ei ole tegemist ainult suurte ettevõtete kohustusega. Kui teete ühe kaetud tehingu aastas, kehtib reegel sellele ühele tehingule.

Mis muutub arveldusprotsessis?

ViDA arve on struktureeritud elektrooniline arve, mida masin suudab automaatselt töödelda. Visuaalne PDF üksi seda nõuet ei täida – loeb andmete formaat, mitte see, et fail liigub e-posti teel. Liikmesriigid peavad lubama edastada andmeid, mis vastavad Euroopa e-arve standardile ja direktiivi 2014/55/EL alusel loetletud süntaksitele, ning alates 1. juulist 2030 ei sõltu nõuetekohane e-arve saaja nõusolekust, kui tehing kuulub digiaruandluse alla. Seni võis klient öelda, et tema e-arvet vastu ei võta. Kaetud tehingute puhul see vastuväide kaob.

Ajakava muutub kolmes kohas korraga:

• Arve väljastamine. Kaetud piiriülese tehingu arve tuleb väljastada hiljemalt 10 päeva jooksul pärast maksustatava teokoosseisu tekkimist.
• Müüja andmete edastamine. Andmed esitatakse iga tehingu kohta eraldi siis, kui arve väljastatakse või oleks tulnud väljastada. Kui arve väljastab ostja müüja nimel, on tähtaeg hiljemalt viis päeva pärast arve väljastamist või väljastamise tähtpäeva.
• Ostja pool. Kui liikmesriik nõuab aruandlust ka soetuste kohta, peab ostja või tema esindaja andmed edastama hiljemalt viis päeva pärast arve kättesaamist. Liikmesriik võib artikli 262 lõike 1 punktides b ja d nimetatud soetuste kohta aruandlust mitte nõuda.

Vastu saab midagi ka ära anda: ühendusesisese käibe koondaruande kohustus kaob, sest kaetud tehingud liiguvad detailsemasse ja kiiremasse digiaruandlusesse.

Kas Peppol-arve või EN 16931 arve sobib? Formaadi poolelt on vastus üldiselt jaatav, sest nõue on seotud Euroopa standardi ja selle süntaksitega, mitte konkreetse võrgustikuga. Lätis on riigisisene struktureeritud e-arve seotud otse standardiga LVS EN 16931-1:2017 ja tehnilise spetsifikatsiooniga LVS CEN/TS 16931-2:2017; portaali Latvija.gov.lv kaudu saadetav e-arve on määratletud Peppol’i standardi järgi äriarvena (kood 380). Uus osa ei ole seega niivõrd formaat kui aruandluskohustus ja selle tähtajad.

Kas riigisisesed kohustused algavad samal ajal?

Siin läheb segadus kõige sagedamini lahti. 1. juuli 2030 on EL-i reegel piiriülestele tehingutele. Riigisisene B2B e-arve on liikmesriigi valik, mille ta võis teha juba alates 14. aprillist 2025.

Eestis algab suurem muudatus varem ja teisest otsast. Maksu- ja Tolliameti teatel muutub käibedeklaratsioon 2027. aasta aprillist andmepõhiseks: ettevõtja ei esita enam aruannet, vaid tehingute ja toimingute andmed, ühendusesisese käibe andmed (senine vorm VD) esitatakse KMD osana ja failid liiguvad uues XBRL GL failivormingus XML-formaadis. Testimine avaneb majandustarkvara pakkujatele 1. jaanuaril 2027, faili üleslaadimist saab kasutajaliideses proovida märtsist 2027. Amet ütleb otse, milleks see on ka ettevalmistus: 1. juulist 2030 rakenduv EL-i muudatus koos kohustuslike e-arvete ja reaalajalähedase andmeesitusega.

Lätis on riigisisene kalender juba seadusesse kirjutatud. Rahandusministeeriumi ülevaate järgi tuli e-arve B2G-tehingutes kohustuslikuks 1. jaanuarist 2025, e-arvete edastamine Riigi Maksuametile (VID) 1. jaanuarist 2026 ning ettevõtetevahelistes B2B-tehingutes muutub struktureeritud e-arve koos VID-ile edastamisega kohustuslikuks 1. jaanuarist 2028. Algne tähtaeg oli 2026. aasta algus; 5. juunil 2025 vastu võetud raamatupidamisseaduse muudatustega lükati see kaks aastat edasi.

Leedus ei ole nendes allikates riigisisese B2B e-arve kohustuse kuupäeva kinnitatud. Suund on siiski sama: rahandusministeeriumi teatel tooks käibemaksu alalaekumise vähendamine 10 protsendini 2026. aastal riigile 196 miljonit eurot lisatulu – täpselt see argument, millega digiaruandlust mujal on põhjendatud. Riigisisese ja piiriülese poole vahe jääb direktiivis alles ka formaadi tasandil: liikmesriik võib oma territooriumil tehtavate tarnete puhul, mis artikli 262 alla ei kuulu, lubada e-arvetel kasutada ka muid standardeid.

Ja 1. jaanuar 2035 ei lükka midagi edasi. See on tähtaeg riikidele, kellel on juba enne 1. jaanuari 2024 loodud või lubatud riigisisene reaalajaaruandluse süsteem – nad peavad selle EL-i mudeliga ühtlustama. Piiriülene kohustus algab ikka 1. juulil 2030.

Mida panna 2026–2030 ettevalmistusplaani?

Neli aastat tundub pikk, aga tegelik töö ei ole arvevormi valik – see on andmete kvaliteet ja see, kes teie majas teab, milline tehing millisesse kategooriasse kuulub.

• Kaardistage kaetud tehingud. Võtke ette ühendusesisese käibe read ja pöördmaksustatavad teenused ning märkige, millised müügid lähevad artikli 262 alla. See nimekiri on teie 2030. aasta kohaldamisala.
• Kontrollige käibemaksunumbreid ja pöördmaksustamise loogikat. Tehingupõhises aruandluses paistab vale või kehtetu kliendi number kohe välja, mitte kvartali lõpus.
• Hinnake struktureeritud arve võimekust. Kas teie majandustarkvara koostab Euroopa standardile vastava masinloetava arve ja kas kõik nõutud väljad on tegelikult täidetud, mitte kirjeldatud arve tekstiväljal.
• Harjutage Eesti 2027. aasta üleminekul. Kui andmepõhine KMD sunnib teid niikuinii tehinguandmeid korda tegema, on see sisuliselt ViDA prooviring kolm aastat varem.
• Pidage riigipõhist registrit. Läti 1. jaanuar 2028, iga uus riigisisene kohustus müügiriikides, kuupäev ja allikas. Ühte EL-i kalendrit ei ole ja ei tule.
• Jälgige riiklikke tehnilisi reegleid. Formaadid, kanalid ja veateated selguvad lõplikult riiklike rakendussätetega, mis peavad olema vastu võetud 30. juuniks 2030.

Loe ka: English · latviski · lietuviškai

Viimati kontrollitud: 16. september 2026