Riigikogu arutab Eesti avaliku sektori e-arvetele üle minemist 1. juulist ja paljud Eesti ettevõtted vahetavad juba täna e-arveid. PDF-arvete osakaal on hetkel veel üsna suur, kuid on näha selget trendi nii Eestis kui mujal Euroopas, et e-arved on tegemas võidukäiku. Nüüd on vaid aja küsimus, millised ettevõtted suudavad kiiremini juba loodud süsteemidest kasu lõigata.
PDF-ja paberarvete aeg on ümber saamas mitte ainult Eestis vaid ka mujal maailmas. Eelmisel aastal liigutati Peppol Access Pointi kaudu ligi 5 miljonit e-arvet kuus ja võrgustikuga on liitunud ettevõtteid enam kui 27 riigist, seehulgas ka Eesti suuremad e-arve operaatorid. See annab märku, et e-arved ei ole enam tulevik vaid see on juba käes.
Kui põhjamaades on e-arved tavapraktika juba kümneid aastaid, siis kiireid liigutusi e-arvetele üleminemiseks teevad paljud teisedki Euroopa riigid – näiteks Itaalia, kus sel aastal tehakse kohuslikuks e-arvete saatmine ettevõtete vahel. PEPPOL- võrgustikuga on liitunud ka näiteks Singapur, seetõttu võime peagi näha e-arveldamist ka Euroopa ja Aasia vahel.
Toodete ja teenuste vahendamine muutub järjest kiiremaks ning automatiseeritumaks, seega peab nende eest arveldamine märgatavalt kiirenema. Järjest enam vajavad ettevõtted ka andmeid reaalajas. Reaalaja majanduse idee on selles, et tehingud ja andmed on digitaalselt töödeldavas vormis, seejuures reaalajas ja standardiseeritud kujul. Nii saavad ettevõtete juhid ja omanikud oluliselt targemaid otsuseid teha, sest ükski arve ei lähe kaduma ja ettevõtte käekäigust on võimalik mõne klikiga ülevaade saada.
Mõeldes sellele, kui kallis on ettevõtete jaoks PDF-arvete käsitlemine, tundub enam kui tõenäoline, et järjest enam ettevõtteid küsivad oma partneritelt e-arveid ning panevad selle saatmiskohustuse hankelepingutesse. Kokkuvõtteks toovad e-arved majandusliku kasu nii arve saajale kui saatjale.
Vaata e-arvete kohta lisaks siit >>
Sander Aasna
Omniva Infoäri
