Kas Lätis on e-arved 2026. aastal kohustuslikud kõigile?

Ei, 2026. aastal ei ole struktureeritud e-arve Lätis veel kohustuslik tavalistes ettevõtete vahelistes (B2B) tehingutes. Kohustus kehtib praegu vaid tehingutes, kus üks pool on eelarveasutus, ning ka nendel juhtudel on nõuded kaheastmelised. Läti Saeima lükkas 5. juunil 2025 vastu võetud muudatusega üldise B2B kohustuse algustähtaja 2026. aasta 1. jaanuarilt edasi 2028. aasta 1. jaanuarile, et anda väikeettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja mittetulundusühingutele rohkem aega valmistuda. Enne seda tähtaega võib Lätis registreeritud ettevõtja jätkuvalt saata teisele Läti ettevõtjale tavalist PDF- või paberarvet. See ei muutu ebaseaduslikuks enne 2028. aastat.

Mis on juba praegu kohustuslik?

See, mis segadust tekitab, on kaks eri kuupäeva, mis käivad kahe eri asja kohta. Alates 1. jaanuarist 2025 on Lätis registreeritud ettevõtjal kohustus koostada eelarveasutusele esitatav arve struktureeritud e-arvena. See tähendab valitsuse ja ettevõtete vahelisi tehinguid, mida Läti Maksu- ja Tolliamet (Valsts ieņēmumu dienests, lühendatult VID) nimetab G2G-, B2G- ja G2B-segmendiks (government-to-government, business-to-government, government-to-business). Kui lepingud olid sõlmitud enne 31. detsembrit 2024, oli üleminekuks aega 1. jaanuarini 2026.

Teine kuupäev puudutab andmete edastamist. Alates 1. jaanuarist 2026 on eelarveasutustega seotud tehingutes e-arve andmete VID-ile üleandmine kohustuslik, mitte enam vabatahtlik. Tavaliste B2B-tehingute puhul on seesama andmete edastamine praegu aga vabatahtlik: ettevõtjad, kes ei ole eelarveasutused ja vahetavad omavahel e-arveid, võivad e-arve andmeid VID-ile vabatahtlikult esitada alates 1. jaanuarist 2026. Kohustust lihtsalt veel ei ole.

Miks lükati tähtaeg 2026-lt 2028-le?

Algselt oligi plaan, et kõik Lätis registreeritud ettevõtted lähevad struktureeritud e-arvele üle 2026. aasta algusest. Saeima muutis seda 5. juunil 2025 vastu võetud kiirmenetluses tehtud parandusega, lükates B2B-kohustuse kahe aasta võrra edasi, 2028. aasta 1. jaanuarile. Alates sellest kuupäevast peab iga arve, mille üks Lätis registreeritud ettevõte esitab teisele Lätis registreeritud ettevõttele tasumiseks, olema koostatud struktureeritud e-arvena ja selle andmed peab välja andja samal ajal VID-ile üle andma.

Kas PDF-arve e-postis on struktureeritud e-arve?

Läti raamatupidamise seadus (Grāmatvedības likums) defineerib struktureeritud e-arve väga täpselt: see on arve, mis on koostatud, saadetud ja vastu võetud struktureeritud elektroonilises formaadis, mida saab automaatselt masinloetavalt töödelda ja mis vastab Euroopa standardile LVS EN 16931-1:2017. Praktikas tähendab see XML-faili (Extensible Markup Language, masinloetava andmevoo formaat), mille struktuur peab vastama UBL 2.1 andmemudelile ja PEPPOL BIS Billing 3.0 spetsifikatsioonile. Tavaline meilile lisatud PDF-fail, kui hea see visuaalselt ka ei näeks, ei täida seda definitsiooni. Inimene saab seda lugeda, aga süsteem ei saa seda ilma käsitsi sisestamata automaatselt oma raamatupidamistarkvarasse importida.

Kellele kohustus laieneb ja kes jäävad välja?

Seadus ei sea kohustusele käibe, käibemaksukohustuslasena registreerimise ega ettevõtte suuruse piiri. Ringi kuuluvad kõik Grāmatvedības likumi 3. paragrahvis nimetatud subjektid: äriühingud, individuaalsed ettevõtjad, mittetulundusühingud, usuorganisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega. See tähendab, et 2028. aastast puudutab kohustus ka väikseimat FIE-t, kes müüb teenust teisele Läti ettevõttele. Erandid on siiski olemas: seadus ei laienda kohustust tehingutele, mida tõendab kassaaparaadi regulatsioonis ette nähtud dokument, ning arvetele, mis on genereeritud Läti Rahvusliku Tervishoiuteenistuse (Nacionālais veselības dienests) või Töövahenduse Riikliku Ameti (Nodarbinātības valsts aģentūra) süsteemides.

Kuidas ja millise tähtajaga jõuavad andmed VID-ile?

Kui ettevõte kasutab arve edastamiseks Läti ametlikku e-aadressi (e-adrese, riiklik ühtne elektrooniline postisüsteem), liigub arve andmestik VID-ile automaatselt. Kui kasutatakse teenusepakkuja kanalit või muud lepitud kanalit, näiteks otseintegratsiooni raamatupidamistarkvarade vahel, tuleb arve ise VID-ile esitada hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast selle saatmist. Kui ettevõte või teenusepakkuja infosüsteemi tõrke tõttu e-arvet tähtaegselt esitada ei saa, peab ta sellest VID elektroonilise deklareerimissüsteemi (EDS) kaudu teatama hiljemalt järgmisel tööpäeval ja esitama e-arve kolme tööpäeva jooksul pärast tõrke kõrvaldamist; muudel põhjustel hilinemise korral on selleks aega kuni 30 kalendripäeva.

Mida sellega praegu peale hakata?

Kui ettevõte müüb või ostab kaupu-teenuseid mõne Läti eelarveasutuselt, on struktureeritud e-arve ja selle andmete VID-ile edastamine juba täna kohustuslik. Siin ei ole enam ruumi oodata. Tavalise B2B-partneriga, kes ei ole eelarveasutus, saab veel 2026. ja 2027. aasta jooksul minna üle vabatahtlikult, testides süsteeme ja XML-formaati enne, kui 2028. aasta 1. jaanuaril kohustus kõigile laieneb. Kes soovib enne kohustuslikku tähtaega kontrollida, kas oma koostatud XML-fail vastab tegelikult nõuetele, saab seda VID-i juhendite kaudu ka praktiliselt üle vaadata. See on mõistlikum, kui esimest korda 2028. aastal selgeks õppida, mis läheb valesti.

Kas 2026. aastal on e-arved Lätis kõigile kohustuslikud?

Ei, 2026. aastal kehtib kohustus ainult eelarveasutustega tehtavatele tehingutele. Tavalised B2B tehingud peavad üle minema 2028. aasta 1. jaanuariks.

Millal hakkab B2B e-arve kohustus Lätis?

B2B e-arve kohustus algab 1. jaanuaril 2028. Algselt planeeritud 2026. aasta tähtaeg lükati edasi, et anda väikeettevõtjatele rohkem aega valmistuda.

Kas PDF-arve loetakse struktureeritud e-arveks?

Ei, PDF-arve ei ole struktureeritud e-arve. Struktureeritud e-arve peab olema XML-formaadis, mis vastab standardile LVS EN 16931-1:2017 ning on masinloetav.

Kellele kehtib e-arve kohustus Lätis?

Kohustus kehtib kõigile raamatupidamisseaduse subjektidele: äriühingud, FIE-d, mittetulundusühingud ja usuorganisatsioonid. Erandid on kassaaparaadi dokumendid ja mõned riigiasutuste süsteemid.