ViDA ehk „VAT in the Digital Age” reformipakett toob käibemaksusüsteemi tähtaegu 2027. aastast 2035. aastani, kuid enamik neist ei ole e-arve tähtajad. Ainus tähtaeg, mis kehtestab piiriüleseid B2B tehinguid tegevatele käibemaksukohustuslastele üldise digitaalse aruandluse kohustuse, on 1. juuli 2030. Aastad 2027 ja 2028 puudutavad muid ViDA osi, nimelt ühtset käibemaksuregistreerimist ja platvormimajandust, ning neid esitletakse tihti valesti e-arve kohustuse alguseks. Allpool on aastate kaupa lahti kirjutatud, mis tegelikult millal juhtub ning mida peaksid piiriülest kaubandust ajavad Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted 2030. aastaks valmis panema.
Millal algab piiriülese aruandluse kohustus?
| Tähtaeg | Mis juhtub |
|---|---|
| 1. jaanuar 2027 | Väikesed täpsustused OSS/IOSS kasutajatele; e-arvet see ei mõjuta |
| 1. juuli 2028 | Ühtne käibemaksuregistreerimine ja platvormide käibemaksukohustus jõustuvad |
| 1. juuli 2029 | VAT halduskoostöö määruse (EL) 2025/517 artikkel 3 jõustub |
| 1. juuli 2030 | Piiriülese B2B digiaruandluse kohustus algab |
| 1. juuli 2032 | Liikmesriikide VIES-süsteemi täiendused |
| 31. märts 2033 | Komisjoni vahehindamine |
| 1. jaanuar 2035 | Olemasolevate reaalajas süsteemide ühtlustamise piirtähtaeg |
Kumbki 2027. või 2028. aasta tähtaeg ei kehtesta e-arve saatmise kohustust. Selline kohustus tekib alles 2030. aastal.
Mis muutub 2027. ja 2028. aastal ning mis mitte?
1. jaanuaril 2027 rakenduvad väikesed täpsustused neile, kes kasutavad One Stop Shopi ehk ühtset käibemaksu erikorda piiriüleseks kauplemiseks. 1. juulil 2028 jõustuvad ühtse käibemaksuregistreerimise põhireeglid ning lühiajalise majutuse ja maanteetranspordi platvormide käibemaksukohustus, mida liikmesriigid võivad edasi lükata 1. jaanuarile 2030. E-arve ega digiaruandluse kohustust kummalgi tähtajal ei ole. Selline kohustus on 2030. aasta teema.
Millised tehingud lähevad 1. juulist 2030 aruandluse alla?
Sellest kuupäevast kehtib digiaruandluse kohustus käibemaksudirektiivi artiklis 262 loetletud piiriülestele tehingutele: ühendusesisestele kaubatarnetele ja soetustele ning valitud pöördmaksustatavatele piiriülestele tarnetele. Direktiiv ei sea käibepiiri. Kohustus kehtib kõigile käibemaksukohustuslastele, kes selliseid tehinguid teevad, olenemata ettevõtte suurusest.
Miks ei loeta PDF-i enam e-arveks?
Alates 1. juulist 2030 loetakse e-arveks ainult struktureeritud elektroonilises vormingus arvet, mis võimaldab automaatset ja elektroonilist töötlemist. Lihtne PDF ei vasta enam sellele määratlusele. Raporteeritavad piiriülesed arved peavad vastama Euroopa e-arve standardile ja selle sünstaksitele; muid formaate tohib kasutada vaid tehingute puhul, mis jäävad aruandluskohustusest välja. Standard on koostalitlusreegel, mitte edastusvõrk. Peppol on üks võimalik edastuskanal, kuid direktiiv ei nõua konkreetse võrgu kasutamist.
Kui kiiresti tuleb arve ja andmed esitada?
Kvalifitseeruva piiriülese tarne või pöördmaksustatava tehingu arve tuleb väljastada hiljemalt 10 päeva jooksul maksukohustuse tekkimisest, samamoodi ka ettemaksete puhul. Müüja edastab tehinguandmed arve väljastamise hetkel; kui arve koostab omavastutuslikult ostja, on tähtaeg viis päeva väljastamisest. Ostja, kes deklareerib soetuse või pöördmaksu, esitab andmed viie päeva jooksul arve saamisest. Ettevõtted esitavad andmed oma liikmesriigi süsteemi kaudu, mis edastab need automaatselt kesksesse VIES-süsteemi.
Mis juhtub 2033. ja 2035. aastal?
Komisjon peab 31. märtsiks 2033 esitama vahehindamise digiaruandluse toimimisest, sealhulgas vigadest ja hilinemistest. 1. jaanuariks 2035 peavad olemasolevad reaalajas siseriiklikud raportussüsteemid ühtlustuma EL mudeliga. See tähtaeg kehtib ainult liikmesriikidele, kelle süsteem oli olemas, heaks kiidetud või seadustatud enne 1. jaanuari 2024.
Mida see tähendab Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetele?
Eesti praegune mudel põhineb ostja valikul: alates 2025. aastast võib ostja nõuda müüjalt e-arvet, kui ta on end e-äriregistris vastuvõtjaks registreerinud, kuid üldist kohustust kõigile ettevõtetele ei ole. Läti on läinud teist teed: Grāmatvedības likums kohustab alates 1. jaanuarist 2028 väljastama struktureeritud elektroonilise arve, kui arve saaja on teine Läti ettevõte, mitte eelarveasutus, kellele kohustus kehtis juba varem. Leedu siseriiklikud reeglid vajaksid enne väitmist eraldi kontrolli. Piiriülest kaubandust ajavatel ettevõtetel on mõtet juba praegu kaardistada, millised ostu- ja müügiarved 2030. aastal aruandluse alla lähevad, ja kontrollida, kas majandustarkvara oskab väljastada Euroopa standardis struktureeritud arveid.
Loe ka: English · latviski · lietuviškai
Viimati kontrollitud:
Millal algab piiriülese aruandluse kohustus?
Piiriülese B2B digiaruandluse kohustus algab 1. juulil 2030. See kehtib kõigile käibemaksukohustuslastele, kes teevad ühendusesiseseid kaubatarneid ja -soetusi ning valitud pöördmaksustatavaid piiriüleseid tarneid.
Kas 2027. või 2028. aasta tähtaeg toob e-arve kohustuse?
Ei, kumbki neist tähtaegadest ei kehtesta e-arve saatmise kohustust. 2027. aasta puudutab OSS/IOSS täpsustusi ja 2028. aasta ühtset käibemaksuregistreerimist ning platvormimajandust.
Miks ei loeta PDF-i enam e-arveks alates 2030. aastast?
Alates 1. juulist 2030 loetakse e-arveks ainult struktureeritud elektroonilises vormingus arvet, mis võimaldab automaatset töötlemist. Lihtne PDF ei vasta sellele määratlusele.
Mida peaksid Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted 2030. aastaks ette valmistama?
Ettevõtted peaksid kaardistama, millised ostu- ja müügiarved 2030. aastal aruandluse alla lähevad, ning kontrollima, kas nende majandustarkvara oskab väljastada Euroopa standardis struktureeritud arveid.